Uudised

31. oktoobrini saab esitada kandidaate Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinnale.

Lahkunud on teenekas füüsikalise keemia õpetaja, endise füüsika-keemiateaduskonna pikaaegne prodekaan emeriitdotsent Juha Ehrlich.

Eesti teadlast Märt Lõkovit tunnustati Rahvusvahelise Puhta ja Rakenduskeemia Liidu (IUPAC) poolt Balarewi auhinnaga.

Eesti Biogaasi tegevjuht Kristjan Stroom Eesti püüdlustest suurendada energiasõltumatust ja võtta omaks rohelisemad alternatiivid, mis toovad esile biometaani ehk kodumaise biogaasi potentsiaali.

4. oktoobril kohtusid Tartu Ülikooli Narva kolledžis ettevõtjad, teadlased ja maakonna noored, et arutleda teaduskoostöövõimaluste ja innovatsiooni üle.

Teadlaste Öö-l avasid Maarjaväljal keemikud, füüsikud ja geoloogid uksed teadmiste varakambrisse ja tutvustada kaasaegseid teadmiste “kullakaevandusi!”

30. septembrist 6. oktoobrini toimub üle-eestiline ettevõtlusnädal „Muutuste aeg 2.0“, nädal hiljem Tartu linna ettevõtlusnädal „Ettevõtlus on kosmos!?“.

Miks laguneb õun looduses ära, aga plastikkott jääb paarisajaks aastaks tuultele keerutada? Vastab Tartu Ülikooli bioorgaanilise keemia kaasprofessor Darja Lavõgina.

25. septembril korraldas Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond Tartus reaal- ja loodusainete õpetajatele suunatud teaduspäeva.

Brüsselis avatud näitusel tutvustatakse Eesti teadlasi, kes on pälvinud Euroopa Teadusnõukogu grandi. Näitusel saab lugeda ka Tartu Ülikooli üheteistkümne silmapaistva teadlase ERC projektist.

Anneli Kruve räägib oma varajasest kirest keemia vastu, edasijõudnud õpingutest ja edukast karjäärist analüütilises keemias ning hea õpetaja ja tugeva akadeemilise aluse väärtusest elus.

Tartu Ülikooli keemia instituudi taskuhäälingu „Tuleviku energeetika – energeetika tulevik“ 8. osa. Külas oli füüsikalise keemia professor ja akadeemik Enn Lust.

5.–7. septembrini Lissabonis toimunud 16. Euroopa keemiahariduse teaduskonverents (ECRICE) keskendus OECD 17 jätkusuutliku arengu eesmärgile (JAE), et keemiahariduse kogukondi ühiskonnas võimendada.

Tartu Ülikooli kolloid- ja keskkonnakeemia õppetooli teadur doktor Ivar Zekker käis Kukuraadio saates “Ilmaparandaja” ja rääkis ravimijääkide reostusest Läänemeres ja selle mõjust keskkonnale.

Klaas leiab oma keemilise stabiilsuse tõttu kasutust isegi tuumajäätmete hoiustamisel. Tartu Ülikooli füüsikalise keemia nooremteadur Miriam Koppel rääkis, miks on klaas nõnda vastupidav materjal.

Sügisese kestlikkuse infokirja teemasid ühendavad koostöö ja selle soodustamise vajadus nii teadusalade kui ka teadlaste ja ühiskonna vahel.

Lennundussektori heitgaasid moodustavad arvestatava osa üleilmsest heitest, mistõttu võiks sektori keskkonnajälge püüda vähendada vesinikutehnoloogia abil.

Tartu Ülikoolis jätkatakse Ukraina relvajõududele varjevõrkude punumist ja kiivrikatete valmistamist.

Taastuvenergeetika-lahenduste jalajälg sõltub suuresti sellest, mis saab neist pärast ametliku kasutusaja lõppu, osutab Tartu Ülikooli keemia instituudi teadur Meelis Härmas.

Sel sügissemestril toimub taas mentorlusprogramm, kuhu on võimalik 23. septembrini kandideerida nii üliõpilastel, vilistlastel kui ka ülikooli töötajatel.