Vesinikutehnoloogiate tulevik: Eesti teaduse tippkeskuse panus

Eesti teaduse tippkeskus ja füüsikalise keemia õppetool on teinud olulise sammu vesinikutehnoloogiate arendamisel, keskendudes uuenduslikele lahendustele, mis võivad tulevikus asendada fossiilkütuseid ja toetada kestlikku arengut. TÜ füüsikalise keemia professor Enn Lust arutles Tartu Ülikooli taskuhäälingus „Tuleviku energeetika – energeetika tulevik“ saatejuht Meelis Härmasega loodusliku vesiniku potentsiaali ning probleemide üle, rõhutades selle tähtsust keemiatööstuses ja energiatootmises.

Saatejuht Meelis Härmas käsitles koos Enn Lustiga kestliku vesinikuga seonduvalt mitmesuguseid põnevaid teemasid.

• Rohelise ja valge vesiniku tekkemehhanismid ning leidumiskohad maailmas. Roheline vesinik tekib vee elektrolüüsi käigus, kasutades taastuvat energiat, näiteks päikese- või tuuleenergiat. Valge vesinik on looduslik vesinik, mida leidub maa sügavamates kihtides. Näiteks on Prantsusmaal avastatud suured loodusliku vesiniku maardlad e. kohad, kus leidub looduslikke maavarasid, mis annavad lootust ka Eestis potentsiaalsete leidude osas.
• Vesiniku transport ja salvestamine. Euroopas plaanitakse rajada tuhandeid kilomeetreid vesinikutorusid, mis on spetsiaalsed gaasitorud, mida kasutatakse vesiniku transportimiseks suurte vahemaade taha. See on vajalik, et hõlbustada vesiniku liikumist ja kasutamist tööstustes ja energia tootmises. Loodusliku vesiniku hind sõltub selle koostisest ja puhastamise vajadusest, kuid võib olla samuti väga odav. Puhastamine on protsess, kus eemaldatakse vesinikust muud gaasid ja lisandid, et muuta vesinik kasutuskõlblikuks.
• Vesinikutehnoloogiate arengu kiirendamine. Odava loodusliku vesiniku kasutuselevõtt võib kiirendada vesinikutehnoloogiate, ehk tehnoloogiate, mis põhinevad vesiniku energial või kasutavad seda toorainena, arengut ja rakendamist eri tööstusharudes, nagu rauatootmine (metallitööstus, kus vesinikku kasutatakse rauamaagi töötlemisel), haruldaste muldmetallide tootmine (väga väärtuslike ja haruldaste elementide kaevandamine ja töötlemine) ja ammoniaagi tootmine (kemikaal, mida kasutatakse väetistes ja tööstuslikes protsessides). See võib muuta vesinikutehnoloogiad odavamaks ja laialdasemalt kasutatavaks. Samuti arutati, kui jätkusuutlik on loodusliku vesiniku kasutamine ja kui palju seda ressurssi tegelikult on. Jätkusuutlikkuse all on selles kontekstis mõeldud, kui kaua ja millise mõju jätab ressursside kasutamine keskkonnale.
• Tulevikuperspektiivid Eestis. Eestis on oluline arendada odava rohelise elektri tootmist, ehk elektrienergiat, mis on toodetud taastuvatest allikatest, ja vesiniku tootmist, et vähendada heitmekoguseid ja toetada kestlikku tulevikku. Loodusliku vesiniku kasutuselevõtt eeldab kompleksseid investeeringuid, et kasutada ära ka teisi kaasnevaid gaase, nagu CO₂ (süsinikdioksiid, kasvuhoonegaas) ja veeaur (vesiniku tootmise kõrvalsaadus). Rohelise vesiniku tootmine on keskkonnasõbralikum, kuid loodusliku vesiniku puhastamine võib olla kulukas. Vesiniku kasutamine keemiatööstuses ja muudes valdkondades võib aidata vähendada keskkonnamõjusid ja toetada kestlikku arengut. Keemiatööstus kasutab vesinikku toorainena erinevate kemikaalide ja toodete, näiteks väetiste ja kütuste tootmiseks.

Kuula saadet

„Tuleviku energeetika – energeetika tulevik“ on taskuhääling, mida veab Tartu Ülikooli keemia instituudi teadur Meelis Härmas. Uued saated ilmuvad kaks korda kuus.