Skip to main content

Nõukogu

Keemia instituudi kõrgeim otsustuskogu on instituudi nõukogu. Instituudi tegevust juhib direktor.
Keemia instituudi tegevuse alused ja korra sätestab instituudi põhikiri.

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori
21. septembri 2015. a käskkirjaga nr 44
(jõustub 01.01.2016)
MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori
15. juuni 2018. a käskkirjaga nr 17
(jõustunud 15.06.2018)
MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori
15. märtsi 2021. a käskkirjaga nr 4
(jõustunud 01.01.2021)


Võttes aluseks Tartu Ülikooli senati 21. juuli 2014. a määrusega nr 11 vastu võetud ja Tartu Ülikooli nõukogu 29. juuli 2014. a otsusega nr 18 kinnitatud Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 15 lõike 2 punkti 8 ning paragrahvi 24 lõike 1, kinnitan keemia instituudi põhikirja.
I. Üldsätted
1. Keemia instituut (edaspidi: instituut) on Tartu Ülikooli (edaspidi: ülikool) loodus - ja täppisteaduste valdkonna koosseisu kuuluv instituut, mis juhindub oma tegevuses kõrgharidusseadusest, Tartu Ülikooli seadusest, ülikooli põhikirjast, oma põhikirjast ja muudest õigusaktidest. [jõustunud 01.01.2021]
2. Instituudi põhiülesanne on õppe- ning teadus- ja arendustöö tegemine ning ühiskonnale vajalike teenuste osutamine keemias, materjaliteaduses ja nende siduserialadel.
3. Oma põhiülesande täitmiseks instituut
3.1. korraldab teadus- ja arendustööd;
3.2. koostab õppekavu ja teeb kinnitatud õppekavade alusel õppetööd kõigil kõrghariduse astmetel;
3.3. korraldab keemia ja selle siduserialade õpetamist ülikoolis;
3.4. osaleb keemiaõpetajate koolitamisel;
3.5. korraldab konverentse ja seminare, tutvustab teadussaavutusi avalikkusele;
3.6. osaleb riiklikes ja rahvusvahelistes programmides;
3.7. teeb koostööd teiste uurimisasutuste, arenduskeskuste ja organisatsioonidega Eestis ja välisriikides;
3.8. kindlustab instituudi akadeemilise järelkasvu;
3.9. teeb täiendusõpet oma erialadel;
3.10. korraldab erialast konsultatsioonitegevust;
3.11. arendab instituudi taristut;
3.12. täidab muid ülesandeid vastavalt ülikoolis kehtivale korrale.
4. Instituudi nimi inglise keeles on Institute of Chemistry.
II. Juhtimine
5. Instituudil on nõukogu, mille koosseisu kinnitab loodus - ja täppisteaduste valdkonna dekaan (edaspidi: dekaan) instituudi direktori esildise alusel. Nõukogu esimees on instituudi direktor.
6. Nõukogu koosseisu kuuluvad:
6.1. ametikoha järgi instituudi direktor, asedirektor(id), kõik instituudi professorid (v.a emeriit- ja külalisprofessorid) ja õppetoolide juhatajad;
6.2. viis instituudi akadeemiliste töötajate valitud esindajat;
6.3. üliõpilaste esindajad.2 (4)
7. Instituudi korralised täistööajaga akadeemilised töötajad valivad endi hulgast salajasel hääletusel nõukokku akadeemiliste töötajate esindajad. Valimised kuulutab välja instituudi direktor vähemalt kaks nädalat enne valimisi, teatades kandidaatide esitamise tähtaja. Kandidaate võivad esitada instituudi direktor, korralised professorid ja vähemalt kolm akadeemilist töötajat ühiselt. Valimised toimuvad iga kolme aasta tagant maikuus. Igal valijal on üks hääl. Valimiste tulemused kinnitatakse pingereana. Võrdse arvu häälte puhul asetatakse kandidaat pingereas ettepoole loosi alusel.
8. Akadeemiliste töötajate esindajad valitakse kolmeks aastaks. Valitud esindajate volitused algavad juulikuu algusest. Nõukokku kuuluvate akadeemiliste töötajate esindajate volitused kehtivad kuni uute esindajate ametisse asumiseni. Kui nõukogu liige ei saa nõukogu töös osaleda, võib dekaan instituudi direktori esildise alusel nimetada väljalangenud nõukogu liikme asemele pingereast järgmise kandidaadi kuni väljalangenud liikme naasmiseni, kuid mitte kauemaks kui järgmiste valimisteni.
9. Üliõpilaste esindajad moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust. Üliõpilaste esindajate valimise või määramise tingimused ja kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas. Üliõpilaste esindajad valitakse või määratakse nõukokku üheks aastaks. Esindajate volitused algavad juulikuu algusest ja kehtivad kuni uute esindajate ametisse asumiseni.
10. Nõukogu
10.1. määrab instituudi arenguprioriteedid;
10.2. otsustab instituudi õppe- ning teadus- ja arendustööd puudutavaid küsimusi;
10.3. algatab õppekavade avamise, muutmise ja sulgemise;
10.4. kinnitab instituudi eelarve ja jälgib selle täitmist;
10.5. teeb loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaanile ettepanekuid instituudi hallatavate õppekavade programmijuhtide nimetamiseks;
10.6. valib instituudi teadurid, lektorid, nooremteadurid, nooremlektorid ja õpetajad ; [jõustunud 01.01.2021]
10.7. võtab seisukoha professorite ja kaasprofessorite kandidaatide kohta; [jõustunud 01.01.2021]
10.8. vastutab õppe - ning teadus - ja arendustegevuse kvaliteedijuhtimise põhimõtete rakendamise eest ning esitab valdkonna nõukogule instituudi kvaliteediseire aruande;
10.9. moodustab instituudi õppetoole ja teisi töökorralduslikke üksuseid;
10.10. otsustab ülikoolis kehtivas korras doktorikraadide andmise senati kinnitatud õppekavade alusel;
10.11. moodustab vajadusel komisjone õppe- ja teadustöö korraldamise küsimustes;
10.12. kuulab ära ja kinnitab instituudi direktori esitatud aastaaruande;
10.13. võtab vastu oma kodukorra;
10.14. võtab seisukoha rektori, ülikooli nõukogu, senati, valdkonna nõukogu ning instituudi nõukogu liikmete tõstatatud küsimustes;
10.15. võib algatada instituudi põhikirja muutmise;
10.16. otsustab teisi ülikooli põhikirja või muude õigusaktidega tema pädevusse antud küsimusi.
11. Nõukogu koosolekuid peetakse vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kuus korda õppeaastas.
Nõukogu koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab in stituudi direktor, tema äraolekul tema asendaja. Instituudi direktoril on kohustus nõukogu koosolek kokku kutsuda, kui seda nõuab vähemalt kolmandik nõukogu liikmetest. Nõukogu koosolekutest võivad nõukogu esimehe otsusel sõnaõigusega, kuid hääleõiguseta osa võtta isikud, kes ei kuulu nõukogu koosseisu. Kiireloomuliste küsimuste otsustamiseks võib nõukogu koosoleku korraldada elektroonilises vormis nõukogu kodukorra kohaselt.
12. Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole liikmetest, sh instituudi direktor või tema äraolekul tema asendaja. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest, kui käesoleva põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema hääleenamuse nõuet.3 (4) Elektroonilise koosoleku puhul on nõukogu otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole nõukogu liikmetest.
13. Instituudi tööd juhib direktor, kelle valib instituudi nõukogu salajasel hääletusel kolmeks aastaks doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooniga instituudi töötajate hulgast. Instituudi direktor täidab oma ülesandeid instituudi juhina lisaülesande korras.
14. Direktori valimised kuulutab välja dekaan vähemalt kaks nädalat enne valimisi. Kandidaate võivad esitada dekaan, vähe malt viis instituudi akadeemilist töötajat ühiselt ning loodus - ja täppisteaduste valdkonna üliõpilaskogu. Direktoriks ei ole lubatud valida sama isikut rohkem kui kolm valimisperioodi järjest. Direktori valimise tulemused kinnitab dekaan.
15. Direktor loetakse valituks, kui tema poolt on hääletanud üle poole instituudi nõukogu koosseisust. Kui on rohkem kui kaks kandidaati ja keegi ei saa nõutud arvu hääli, siis järgmisse vooru lähevad kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui ka sellisel juhul ei osutu kumbki valituks, jääb instituudi direktor valimata ning hiljemalt aasta pärast korraldatakse uued valimised.
16. Kui direktori kohale ei esitata nõuetele vastavaid kandidaate või direktor osutub mittevalituks, määrab dekaan direktori kohusetäitja kuni direktori valimiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks.
17. Direktor
17.1. juhib instituuti ja tagab selle tegevuse vastavuse instituudi arenguprioriteetidele, instituudi põhikirjale, ülikooli põhikirjale, seadustele ja muudele õigusaktidele;
17.2. juhib instituudi nõukogu tööd;
17.3. määrab õppetoolide ja teiste töökorralduslike üksuste koosseisud ja juhatajad ning kontrollib nende tööd;
17.4. vastutab instituudile eraldatud raha ja muu vara õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest;
17.5. korraldab instituudi teadurite, lektorite, nooremteadurite, nooremlektorite ja õpetajate valimise; [jõustunud 01.01.2021]
17.6. annab vähemalt üks kord aastas instituudi nõukogule aru olukorrast instituudis ja oma tööst;
17.7. kehtestab instituudi tasuliste teenuste hinnad;
17.8. määrab ametisse ja vabastab ametist asedirektori(d) ja määrab oma korraldusega nende tööülesanded;
17.9. lahendab õigusaktidega tema pädevusse antud muid küsimusi, samuti neid instituuti puudutavaid küsimusi, mis ei ole õigusaktidega antud kellegi teise pädevusse.
18. Direktoril on õigus sõlmida ülikooli nimel instituudi eelarve p iires ja instituudi põhiülesande täitmiseks ning arvestades ülikoolis kehtivaid tingimusi ja korda:
18.1. teenuste osutamise lepinguid füüsiliste isikutega; [jõustunud 01.01.2021]
18.2. [kehtetu 15.06.2018]
18.3. [kehtetu 15.06.2018]
18.4. kasutuslepinguid vallasasjade kasutusse võtmiseks;
18.5. litsentsilepinguid autoriõigusega kaitstava intellektuaalse omandi kasutusse võtmiseks;
18.6. praktikalepinguid instituudi hallatavate õppekavade praktika korraldamiseks; [jõustunud 15.06.2018]
18.7. õppelepinguid välismaale õppima siirduvate üliõpilaste ja väliskõrgkoolidega; [jõustunud 15.06.2018]
18.8. toetuslepinguid Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada taotlusi, aruandeid ja muid dokumente ; [jõustunud 01.01.2021]
18.9. instituudi õppe- ja teadustööga seotud konfidentsiaalsus- ning isikuandmete töötlemise lepinguid. [jõustunud 01.01.2021]
181. Instituudi direktori õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid instituudile vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.4 (4)
[jõustunud 15.06.2018]
19. Instituudi direktor on aruandekohustuslik dekaani ja instituudi nõukogu ees.
20. Instituudi nõukogu võib avaldada direktorile umbusaldust juhul, kui direktor rikub seadust,
instituudi või ülikooli põhikirja või teisi ülikooli tegevust reguleerivaid õigusakte või ei tule toime oma töökohustuste täitmisega. Ettepaneku umbusalduse avaldamiseks direktorile saab instituudi nõukogule esitada vähemalt kolmandik instituudi nõukogu liikmetest oma ühisavaldusega või dekaan oma pöördumisega. Umbusalduse avalda mise otsustab instituudi nõukogu salajasel hääletusel vähemalt 2/3 liikmete poolthäälega. Kui umbusalduse avaldamine
on otsustatud, vabastab dekaan direktori ametist ja määrab direktori kohusetäitja kuni uue direktori valimiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks.
21. Kui instituudi direktori ametikoht on jäänud enne direktori ametiaja lõppu vabaks, määrab dekaan instituudi direktori kohusetäitja kuni instituudi direktori valimisteni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks.
22. Direktorit asendab tema äraolekul asedirektor direktori esildisel dekaani korralduse alusel.
III. Rakendussätted
23. Instituudi direktorina jätkab ametisolev Tartu Ülikooli Keemia Instituudi direktor oma valimisperioodi lõpuni, st 31. detsembrini 2017. Instituudi direktori valimised toimuvad hiljemalt detsembris 2017. Ülikooli töötajat, kes on 31.12.2015 seisuga Tartu Ülikooli Keemia Instituudi direktori ametis, on pärast instituudi põhikirja jõustumist võimalik instituudi direktoriks valida veel kaheks ametiajaks järjest.
24. Tartu Ülikooli Keemia Inst ituudi teadusnõukogu valitud liikmete volitused lõpevad 31. detsembril 2015.
25. Akadeemiliste töötajate esindajate valimine toimub 30. oktoobril 2015. Nõukogu volitused algavad 1. jaanuaril 2016 ning kehtivad 30. juunini 2019. Loodus - ja tehnoloogiateaduskonna üliõpilaskogu määrab neli üliõpilaste esindajat hiljemalt 30. novembril 2015, arvestusega, et esindatud oleksid kõigi õppeastmete üliõpilased. Üliõpilaste volitused algavad 1. jaanuaril 2016 ja kehtivad 30. juunini 2016.
26. Nõukokku aka deemiliste töötajate esindajate valimisel osalevad 30. septembri 2015 seisuga Tartu Ülikooli Keemia instituudi korralised täistööajaga akadeemilised töötajad. Valimised kuulutab välja Tartu Ülikooli Keemia Instituudi direktor. Valimised korraldatakse käesoleva põhikirja punkti 7 alusel.
27. Tunnistan kehtetuks Tartu Ülikooli nõukogu 22. juuni 2007. a määrusega nr 21 vastu võetud ja 25. jaanuari 2008. a määrusega nr 4, 30. oktoobri 2009. a määrusega nr 13 ning rektori 14. juuni 2012. a käskkirjaga nr 18 muudetud Tartu Ülikooli Keemia Instituudi põhikirja.
28. Põhikiri jõustub 1. jaanuaril 2016.

 

 

1. Käesolev kodukord reguleerib Tartu Ülikooli Keemia instituudi nõukogu tööd kõigis küsimustes, sealhulgas doktoritööde kaitsmiskoosolekute korraldamine, mis toimub TÜ teaduskraadide põhimäärusega kooskõlas.
2. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees (direktor või direktori ülesannetesse määratud isik) vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kuus
korda aastas. Vähemalt 1/3 nõukogu liikmete palvel kutsub esimees kokku erakorralise koosoleku ühe nädala jooksul pärast kirjaliku taotluse esitamist.
3. Koosolekukutsed arutusele ja otsustamisele tulevate asjade päevakorraga saadab nõukogu sekretär nõukogu liikmetele vähemalt kolm tööpäeva varem. Koosoleku materjalid tehakse samal ajal nõukogu liikmetele kättesaadavaks ülikooli siseveebi vahendusel. Nõukogu liige on kohustatud sekretäri informeerima koosolekul mitteosalemisest hiljemalt päev enne koosolekut. Nõukogu võib kohalolevate liikmete otsusel võtta menetlusse kiireloomulisi asju, mida ei ole mainitud kutses.
4. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole selle liikmetest. Koosolekul viibivate nõukogu liikmete arvu teeb nõukogu sekretär
kindlaks ilmumislehe alusel, võrreldes seda kohalolijate arvuga.
5. Koosolekut juhatab esimees. Päevakorra vastava punkti arutamisel antakse sõna kõigepealt ettekandjale ja kaasettekandjale. Seejärel on nõukogu liikmetel võimalus esitada küsimusi. Sõna arvamuse avaldamiseks saavad soovijad juhatajalt soovi
avaldamise järjekorras.
6. Arutusel olevast küsimusest kõrvalekaldumisel võib koosoleku juhataja teha sõnavõtjale hoiatuse või selle sõnavõtu lõpetada.
7. Kui juhataja leiab, et küsimust on küllaldaselt arutatud, lõpetab ta läbirääkimised ja teeb ettepaneku panna küsimus hääletamisele. Kui keegi nõukogu liikmeist soovib veel läbirääkimisi jätkata, otsustab selle koosolek. Ettekandjal on õigus enne
otsuseprojekti või selle punktide hääletamist esineda lõppsõnaga.
8. Ettepanekute hääletamise kord:
- hääletamisele tulevad otsuse projektid ja ettepanekud esitatakse nõukogule elektrooniliselt;
- hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata “jah” või “ei”;
- nõukogu liikmetel on õigus nõuda küsimuse hääletamisele panekut osade kaupa, selleks annab nõusoleku koosolek;
- juhul, kui ettepanekut on arutatud osade kaupa, tuleb pärast üksikute osade läbihääletamist panna otsus hääletamisele tervikuna;
- soovitatud parandused ja täiendused hääletatakse enne põhiettepanekut. Kui on esitatud mitu parandust, hääletatakse kõigepealt põhimõtteliselt
lahkuminevad ettepanekud. Põhiettepaneku tagasilükkamisel langevad ära ka selle kohta vastuvõetud parandused ja täiendused;- kui on mitu iseseisvat ja üksteisest põhimõtteliselt erinevat ettepanekut, paneb juhataja need hääletamisele esitamise järjekorras;
- ettepanekut arutamise edasilükkamise või komisjoni suunamise kohta hääletatakse enne sisulisi ettepanekuid.
9. Nõukogu otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel, kui koosolekul osalevate liikmete enamus ei soovi teisiti, välja arvatud punktis 10 loetletud juhud. Hääletatakse poolt, vastu või jäädakse erapooletuks.
10. Salajane hääletamine toimub assistendi, lektori, nooremteaduri, teaduri, vanemteaduri ja direktori valimisel ning arvamuse avaldamisel dotsendi, professori
ning juhtivteaduri valimiseks. Salajane hääletamine toimub hääletussedelitega. Häälte lugemiseks moodustatakse häältelugemise komisjon(id). Tulemuste kohta vormistatakse protokoll(id), mille kinnitab nõukogu avaliku hääletamisega.
11. Kõik kohal olevad nõukogu liikmed on kohustatud hääletamises osalema. Kui hääletamisel otsustatakse nõukogu liikmesse puutuvat küsimust (näiteks ametikohale valimine), siis asjaosaline hääletamises ei osale. Sellega väheneb kvoorum ühe võrra.
12. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest.
13. Kiireloomuliste küsimuste otsustamiseks võib nõukogu koosoleku korraldada elektroonilises vormis. Elektroonilise koosoleku puhul on otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole nõukogu liikmetest.
14. Elektroonilisel koosolekul ei saa läbi viia valimisi ega soovitushääletusi, ega otsustada doktoritööde kaitsmisele võtmist. Kui keegi nõukogu liikmetest nõuab
elektroonilisel koosolekul hääletusele pandud küsimuse edasist arutamist, peatatakse hääletus ja viiakse küsimus järgmise koosoleku päevakorda.
15. Nõukogu otsus vormistatakse kirjalikult, sellele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja nõukogu sekretär. Nõukogu otsused on instituudi liikmeskonnale kohustuslikud.
16. Koosoleku kohta koostab nõukogu sekretär protokolli. Ettekandja esitab ettekande materjalid eelnevalt elektrooniliselt või koosolekul kirjalikult, need
lisatakse koosoleku protokollile. Igal nõukogu liikmel on õigus lisada protokollile oma sõnavõtt, eriarvamus või ettepanek otsuse täiendamiseks. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja nõukogu sekretär. Protokoll avalikustatakse ülikooli siseveebis.
17. Nõukogu otsusega võib luua komisjone küsimuste ja kaebuste läbivaatamiseks. Komisjoni liikmeteks on nõukogu liikmed. Erandkorras, vastavate isikute nõusolekul, võib valida komisjoni liikmeteks ka isikuid väljastpoolt nõukogu. Komisjoni esimese koosoleku kutsub kokku nõukogu sekretär, et valida komisjoni esimees ja sekretär. Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui osalevad vähemalt pooled liikmetest. Komisjoni liikmed otsustavad küsimusi lihthäälteenamusega. Komisjoni liikmete eriarvamused lisatakse otsuse juurde ja esitatakse nõukogule.

Kinnitatud Tartu Ülikooli Keemia Instituudi nõukogu istungil 29.01.2016. a.

Enn Lust
Enn Lust
direktor, nõukogu esimees
737 5165
511 2030 (5165)
Heili Kasuk
Heili Kasuk
õppetöö asedirektor
737 6626
521 0406 (6626)
 
Peeter Burk
Peeter Burk
keemilise füüsika professor
737 5258
509 8836 (5258)
 
Ivo Leito
Ivo Leito
analüütilise keemia professor, analüütilise keemia magistriõppekava programmijuht, rakenduslik mõõteteadus magistriõppekava programmijuht
737 5259
518 4176 (5259)
 
Asko Uri

bioorgaanilise keemia professor
+372 737 5275
+372 517 5593

Ago Rinken
Ago Rinken
õppetooli juhataja, bioorgaanilise keemia professor
737 5249
507 8424 (5249)
Jaak Järv
Jaak Järv
õppetooli juhataja, akadeemik, orgaanilise keemia professor 0,8k
737 5246
502 8329 (5246)
Mati Karelson
Mati Karelson
emeriitprofessor
737 5255
502 1519
Jaanus Harro
Jaanus Harro
õppetooli juhataja, psühhofüsioloogia professor
510 2798 (5911)
Uko Maran
Uko Maran
molekulaartehnoloogia kaasprofessor
737 5254
503 7163 (5254)
Alar Jänes
Alar Jänes
õppetooli juhataja, füüsikalise ja elektrokeemia kaasprofessor
737 5178
5190 0269 (5178)
Gunnar Nurk
Gunnar Nurk
füüsikalise ja elektrokeemia kaasprofessor
737 5164
Kaido Tammeveski
Kaido Tammeveski
õppetooli juhataja, kolloid- ja keskkonnakeemia professor
737 5168
Erki Enkvist
Erki Enkvist
bioorgaanilise keemia kaasprofessor
737 5250
Jaak Nerut
Jaak Nerut
füüsikalise ja elektrokeemia kaasprofessor
737 6625
Piret Pikma
Piret Pikma
füüsikalise keemia teadur
737 5161

Instituudi nõukogusse kuulub ka 4 üliõpilaste esindajat

#instituudist #teadus

Tippkeskused

Tippkeskused
Jaga
16.06.2022
#ettevõtlus #instituudist #koostöö

Kliendid

Kliendid
Jaga
15.06.2022
#ettevõtlus #instituudist #koostöö

¹⁵N keemilised nihked

¹⁵N keemilised nihked
Jaga
15.06.2022