Skip to main content
Foto:
Viivi Järve

IN MEMORIAM. Emeriitprofessor Toomas Tenno (28.04.1940–08.06.2022)

Meie seast on lahkunud Tartu Ülikooli kolloid- ja keskkonnakeemia professor Toomas Tenno. Oma pika teadlaskarjääri jooksul töötas ta ülikoolis eri ametikohtadel kuni 2021. aastani.

Toomas Tenno lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli keemiaosakonna füsikokeemikuna 1965. aastal ning asus tööle elektrokeemia laboratooriumis. 1973. aastal kaitses ta kandidaadiväitekirja teemal „Vesiniku ülepinge ja elektrilise kaksikkihi ehitus vismutelektroodil“. Pärast kaitsmist jätkus Toomas Tenno töö tollases anorgaanilise keemia kateedris vanemõpetaja ja dotsendina. Alates 1991. aastast töötas ta keemia instituudis kolloid- ja keskkonnakeemia professorina, täites ka administratiivseid kohustusi. Aastail 1993–1999 oli ta füüsikalise keemia instituudi juhataja ning 1996–2001 füüsika-keemiateaduskonna prodekaan.

Professor Toomas Tenno teadustöö haare oli väga lai. Ta alustas vesiniku katoodse eraldumise temaatikaga, liikus edasi hapnikuandurite valdkonda, tegeles pikka aega muude elektrokeemiliste andurite arendamisega, sealhulgas bioandurite väljatöötamise ja uurimisega, ning keskendus seejärel eelkõige keskkonnakeemia ja -tehnoloogia probleemidele. Talle oli omane entusiastlik lähenemine teadusprobleemide lahendamisele ning alati otsis ta uusi võimalusi, arengusuundi ja väljakutseid. Tema seisukoht oli, et üle kümne aasta ei tohiks sama teemaga tegeleda ning isikliku arengu huvides tuleb lähtuda uuematest suundumustest. Ise järgis ta neid põhimõtteid kogu oma eduka teadlaskarjääri jooksul.

Üheks elektrokeemiliste andurite väljatöötamise eesmärgiks pidas Toomas Tenno nende praktilist rakendamist mõõteseadmetes. Oma ideid propageeris ta innukalt tollase Mendelejevi Seltsi liikmena ühingu Teadus loengusarjades üle Eesti. 1982. aastal tehti Tartus edukalt esimesed riiklikud hapnikumõõturite katsetused ja keemiahoone keldriruumides hakati esmakordselt Nõukogude Liidus tootma väikeste partiidena portatiivseid hapnikumõõtureid kalakasvatuse tarbeks. Mõõturite taatlemiseks töötati Toomas Tenno juhtimisel välja metoodika, mis üle liidu atesteeriti.

Hiljem võimaldasid Euroopa Liidu projektid tal luua sidemeid erialaliitude ja teadlastega üle maailma. Ta oli Ameerika Keemia Seltsi, Inglise Kuningliku Keemiaseltsi ning Euroopa Keemiaseltside Föderatsiooni keskkonnakeemia ja keemiahariduse toimkondade liige. Nende organisatsioonide kaudu korraldas ta konverentse ning õppepäevi nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Professor Tenno oli põhikooli loodusteaduste õpetajate koolituse kontseptsiooni loomise ja õppekava väljatöötamise komisjoni esimees. Tema eestvedamisel loodi keskkonnaspetsialistide koolitamiseks Tartu Ülikooli Türi kolledžis keskkonnateaduse õppekava (1996–2011) ja 1998. aastal Tartus mitut keskkonnateadust integreeriv keskkonnatehnoloogia eriala, kust on võrsunud terve hulk tublisid asjatundjaid. Professor Tenno luges uute õppekavade üliõpilastele kursusi keskkonnakeemiast, keskkonna modelleerimisest ning reoveepuhastusest. Ta oli armastatud õppejõud, kes innustas üliõpilasi keskkonnatemaatikasse põhjalikult süüvima, ja tema juhendamisel on kaitstud 17 doktoritööd.

Professor Tenno tundis sügavat huvi õppimise ja õpetamise nüüdisajastamise vastu. Ta lähtus oma pedagoogilises tegevuses uue haridusparadigma eesmärkidest ja oli palju aastaid Eesti Haridusfoorumi toimkonna liige. Head sidemed haridusuuenduse edendajatega nii Eestis kui ka mujal maailmas innustasid teda tegutsema avastusõppe propageerimisel. Loodi mõttekaaslaste ühendus Avastustee, mille motoks sai „Ma kuulen ja ma unustan, ma näen ja ma mäletan, ma teen ja ma saan aru!“. Ta oli käelise tegevuse veendunud propageerija ning aitas ajakohastada õpetajakoolitust Tartu Ülikoolis. Kui 2001. aastal moodustati ülikoolis haridusteaduskond, määrati Toomas Tenno selle asutajadekaaniks. Tema eestvedamisel alustati ülikoolis õpetajakoolituse reforme ja loodi uued struktuuriüksused. Nüüdseks on haridusteaduste instituut tõestanud oma elujõudu, sest professor Tenno algatatud ideed on leidnud väärilised ja uuendusmeelsed järgijad. Avastustee algatus elab edasi Eesti Avastusõppe Liidus, ühendades mõttekaaslasi üle Eesti.

Viimastel aastatel keskendus professor Tenno keskkonnas toimuvate protsesside modelleerimisele ning uute põlevkivituhal baseeruvate ehitusmaterjalide väljatöötamisele. Tema lennukad ideed innustasid kaastöötajaid arendama ringmajandust, mis on kestliku arengu toetamisel ülioluline suund. Toomas Tenno on pälvinud Tartu Ülikooli suure medali.

Professor Toomas Tenno oli innukas teaduse populariseerija, ta vaimustus kõigest uuest ning viis oma ideid ellu tohutu energia ja pühendumusega, sütitades inimesi enda ümber. Kolleegide mälestustesse jääb ta eduka teadlase ning sõbraliku ja abivalmis kaaslasena. Hea on teada, et tema alustatut jätkavad tänulikud õpilased, kes mäletavad tema lemmiklauset „All is possible, impossible takes a little longer!“.

Tartu Ülikooli keemia instituut

Kolloid- ja keskkonnakeemia õppetool