Ravimijäägid Läänemeres: keskkonnaprobleemid ja tuleviku lahendused

Tartu Ülikooli keemia instituudi kolloid- ja keskkonnakeemia õppetooli teadur doktor Ivar Zekker käis hiljuti Kuku raadio saates “Ilmaparandaja,” kus ta rääkis põhjalikult ravimijääkide reostusest Läänemeres ja selle mõjudest keskkonnale.

Igal aastal jõuab Läänemerre umbes 2200 tonni ravimijääke, mis tekitavad tõsiseid keskkonnaprobleeme. Enim satuvad merre antibiootikumid, hormoonpreparaadid, epilepsia- ja antidepressandid ning südameravimid. Zekkeri sõnul mõjutavad ravimijäägid negatiivselt kalu ja teisi veeloomi, põhjustades paljunemisprobleeme ja muutusi sugutunnustes. See võib viia liikide väljasuremise ja ökoloogilise tasakaalu häirumiseni. Lisaks võib Läänemere soojenemine kiirendada ravimijääkide lagunemist ja suurendada nende juba niigi kahjulikke mõjusid. Erakordsed ilmastikunähtused, nagu kuumalained, võivad olukorda veelgi halvendada.

Ravimijääkide sattumine merre tuleneb peamiselt ravimite tarbimisest inimeste ja loomade poolt, sealhulgas ka Eestis. Loomadele manustatakse sageli parasiidivastaseid ravimeid. Kuigi alternatiivseid lahendusi on keeruline leida, on loomade ravimijääkide vähendamine oluline samm. Organismid väljutavad suure osa tarbitud ravimeid, mis jõuavad reovette, kuid reoveepuhastid ei suuda kõiki jääkaineid täielikult eemaldada.

Zekker tutvustas erinevaid füüsikalis-keemilisi puhastusmeetodeid, nagu fotokatalüüs, osoonimine ja ultrafiltratsioon, kuid tõdes, et nende laiaulatuslik rakendamine on keeruline ja nõuab palju energiat.

Füüsikalis-keemilised puhastusmeetodid:

Fotokatalüüs: Võimaldab ravimijääke lagundada kiiresti, näiteks 10 minutiga.
Osoonimine: Kasutatakse vee puhastamiseks, kuna osoon on tugev oksüdant.
Aktiivsüsi ja ultrafiltratsioon: Tõhusad meetodid ravimijääkide eemaldamiseks.

Bioloogilised meetodid:

Biofilmid ja biokiled: Kasutatakse bakterite abil ravimijääkide lagundamiseks, optimeerides aeroobseid ja anaeroobseid tsükleid.
Ülesvoolulised mudasüsteemid ja mikroobsed kütuseelemendid: Võimaldavad lagundada ohtlikke ravimijääke anoodi poolel.

Keskkonda säästvad tehnoloogiad: Zekker rõhutas, et bioloogilised meetodid on energiatõhusamad ja sobivad paremini laialdaseks kasutamiseks, näiteks hooldekodudes. Füüsikalis-keemilised meetodid on energiamahukad ja kallid, mistõttu pole need sobilikud ulatuslikuks rakendamiseks. Siiski võib füüsikalis-keemiliste ja bioloogiliste meetodite kombineerimine olla optimaalne lahendus ravimijääkide eemaldamisel. Tartus on plaanis rajada puhastusseade, mis kasutab just sellist kombineeritud lähenemist.

Tartu Ülikooli keemia instituut töötab välja biofilmitehnoloogiaid ja teisi bioloogilisi meetodeid, mida kavatsetakse kasutada ka Aafrikas, veekäitluse kvaliteedi parandamiseks.

Olukord välismaal: Ivar Zekker tõi esile, et suurlinnades, nagu Pariis ja London, on reovee puhastamine kriitilise tähtsusega. Kiirete lahendustena tuleks rajada torustikud, mis juhiksid reovee puhastusjaamadesse, kus bioloogilised meetodid suudavad suurema osa saasteainetest eemaldada. Kesk-Euroopa riikides kasutatakse edukalt erinevaid tehnoloogiaid, nagu vahtfraktsioneerimine, osoonimine ja fotokatalüüs. Näiteks Taani reoveepuhastusjaamad on eeskujulikud, olles võimelised eemaldama mitmesuguseid saasteaineid. Eesti suuremad reoveepuhastusjaamad, sealhulgas Tallinna ja Tartu omad, plaanivad tõhustada meetmeid aastaks 2035. Zekker rõhutas, et meetmete varasem rakendamine on oluline, et vältida keskkonnakahjusid. Tema sõnul võiksid reoveepuhastusjaamad aastaks 2050 muutuda energiatootvateks ettevõteteks, kasutades reoaineid energia tootmiseks.

Kuula saadet

Loe ja kuula lisaks:

• Tartu keemikud tahavad ravimijääkide Läänemerre voolamisele lõpu teha, Novaator
• „Tark Tartu ⟩ Teadlased panevad bakterid ravimijääke hävitama“, Postimees
• „Ravimijäägid meres“, Vikerraadio saade „Ökoskoop“
• „Ivar Zekker: mida teeksime, kui Tartus toimuks olümpiamängude triatlonivõistlus ja Emajõgi kubiseks kolibakterist?“, Delfi
• „Tuhanded tonnid ravimijääke keeravad loodust põhjalikult tuksi - mida teha?“, Kuku raadio saade „Kukkuv õun“