Teadus ja ringmajandus Ida-Virumaal: õiglasest üleminekust keemiatehnoloogiani

Tartu Ülikooli taskuhäälingus „Tuleviku energeetika – energeetika tulevik“ oli külas Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži kaasprofessor Allan Niidu. Koos saatejuhtide Ove Olli ja Meelis Härmasega arutati, kuidas saab teadusuuringute, ringmajanduse ja CO₂ väärindamisega toetada Ida-Virumaa majanduslikku ja keskkonnaalast tulevikku.

Õiglane üleminek ja teaduse roll piirkondlikus arengus
Allan Niidu selgitas, et õiglane üleminek tähendab uute majandusvormide ja töökohtade loomist piirkondades, kus traditsioonilised tööstusharud (nt põlevkivi kaevandamine) hääbuvad. Ida-Virumaa puhul tähendab see näiteks teaduspõhise ettevõtluse arendamist ning kohalike kolledžite kujundamist teadus- ja arenduskeskusteks. See toetab piirkondlikku arengut ja üleminekut suurema lisandväärtusega majandusele.

CO₂ väärindamine ja uued keemiatooted
Niidu juhitud projekt keskendub CO2 sidumisele ja selle muutmisele väärtuslikeks keemilisteks ühenditeks, mida saab kasutada farmaatsia- ja kosmeetikatööstuses. Erinevalt väiksema väärtusega toodetest nagu metanool on neil toodetel suurem äripotentsiaal ja need aitavad kaasa rohepöörde majanduslikule elujõulisusele.

Ringmajanduse tähtsus ja praktika Eestis
Ringmajandus tähendab jäätmete kasutamist uute toodete valmistamiseks. Eestis võib selle näidetena nimetada klaasi ringlust ehitusmaterjalina ning biogaasi tootmist sõnnikust ja reoveesetetest. Virumaa kolledžis on varasem fookus põlevkivilt nihkunud plastide ja olmeprügi väärindamisele. Samuti uuritakse tuhamägedelt eralduva CO₂ sidumise võimalusi.

Põlevkivitööstuse tulevik ja uued suunad
Eesti põlevkivitööstusel seisab ees muutus: tähelepanu liigub energialt keemiatootmisele. Eesti Energia ja VKG plaanivad uusi tehaseid ning tooteid (nt tselluloosist valmistatud tooted), ent ka olemasolevate tehasekomplekside edasiarenduseks on vaja uusi sisendeid (nt plast, biomass).

Vesinikutehnoloogia tähtsus tulevikus
Vesinik on CO₂ väärindamisel ja mitmetes keemilistes protsessides oluline komponent. Niidu hinnangul võib sellest olla abi põlevkiviõli väärindamisel (nt väävli eemaldamisel) ja biomassi töötlemisel. Tulevikus võib vesinikul olla oma osa ka Eesti keemiatööstuses, sõltuvalt maavarade (nt fosforiidi) kasutusest ja keskkonnamõjust.

Tehnoloogia ja poliitika koosmõju
Arutati ka vajadust stabiilse poliitilise keskkonna järele, mis võimaldaks kavandada pikaajalisi investeeringuid uutesse tehnoloogilistesse lahendustesse nagu CO₂ püük ja salvestus ning ringmajanduspõhised tootmisviisid. Samuti rõhutati, et taastuvenergia salvestusvõimaluste, nt akude areng on oluline Eesti energiasõltumatuse ja kestlikkuse saavutamiseks.

Kuula saadet

„Tuleviku energeetika – energeetika tulevik“ on taskuhääling, mida veavad Tartu Ülikooli keemia instituudi nooremteadur Karl-Ander Kasuk ning teadurid Ove Oll ja Meelis Härmas. Uued saated ilmuvad kord kuus.