Uudised

31. oktoobrini saab esitada kandidaate Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinnale, millega ülikool tunnustab isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust.

27. oktoobril kell 13–18 toimus Tartu Ülikooli aulas ja veebis Tartu Ülikooli arengukonverents „Maailma, Eesti ja meie ülikool“. Konverentsi peaesinejad olid Toomas Hendrik Ilves, Kersti Kaljulaid ja Kristina Kallas.

„Tuleviku energeetika – energia tulevik“ 16. osas rääkis Tallinna Sadama infrastruktuuri arenduse juhataja Hele-Mai Metsal saatejuhtidega tuleviku rohelise sadama kujunemisest.

22. oktoobril Tartu Ülikooli raamatukogus toimunud doktorantide populaarteaduslike kolme minuti loengute konkursil kõlas 13 eestikeelset ja 14 ingliskeelset loengut. Valdav osa esinejatest tuli Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonnast (21), viis loengut oli meditsiiniteaduste ning üks humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast.

Sel aastal pälvis 2025. aasta maineka Alan Roy Katritzky stipendiumi Märt Maasikas. Rääkisime Märdiga tema akadeemilisest teekonnast, teadustööst ning sellest, mida tunnustus talle tähendab.

9.–10. oktoobril toimusid Tartu üheksandad vesinikupäevad, kus arutleti vesiniku rolli üle energiajulgeoleku ja riigikaitses. Üritusel osales üle 140 inimese ja seda jälgis veebis 400 huvilist.

27. oktoobrist 2. novembrini toimus professor Peeter Tulviste 80. sünniaastapäeva puhul mälestusnädal, mil peeti ülikooli aulas mälestuskonverents ja avati ülikooli raamatukogus näitus „Bibliofiil Peeter Tulviste“.

Tänavuse Nobeli keemiaauhinna pälvisid Susumu Kitagawa, Richard Robson ja Omar Yaghi uue tüüpi materjalide – metallorgaaniliste võrestike (MOF) – loomise eest.

20. septembril toimus Tartu Ülikooli keemia instituudis Chemicum ja füüsika instituudis Physicum 2024/25. õppeaastal keemiaolümpiaadil edukalt osalenud 8. klassi õpilastele keemiaolümpiaadi huvipäev. Huvipäevast võttis osa 29 noort, kes külastasid kahte eriteemalist töötuba.

Tartu Ülikoolis tegutseb pea 140 liikmest koosnev üliõpilasesindus (TÜÜE), mis seisab juba aastaid visalt üliõpilaste murede lahendamise ja õiguste eest. Nii on teotahtelised üliõpilasesindajad ülikoolis ellu viinud arvukalt ideid ja juhtinud tähelepanu ülikooli kitsaskohtadele.

Tartu Ülikooli kaheksapaat võitis Poolas Bydgoszczis toimunud üliõpilaste Euroopa meistrivõistlustel kuldmedali.

Tartu Ülikooli doktoritöös uuriti masinõppe abil orgaaniliste ainete jaotumist gaas-ioonvedelik keskkonnas ning näidati selle sõltuvust ioonvedeliku koostisest.

Ilmunud on sügisene kestlikkuse infokiri, kust leiab valiku hilissuvistest teadusuudistest ja tagasivaateid hiljuti toimunud aruteludele nii tehisaruga seotud eetikaküsimuste, väikekeelte kaitsmise, püsimetsanduse kui ka terviseandmete targema kasutamise teemal.

Augusti viimasel nädalal toimus Kopenhaagenis 16. Euroopa loodusteadusliku hariduse konverents ESERA. Ühingu 30. aastapäeva konverents oli suurejooneline: peaaegu 1800 osalejat 59 riigist.

Eesti Teadusagentuuri (ETAG) hiljuti avaldatud ülevaatest selgub, et Eestil on Euroopa Liidu (EL) teaduse ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ (2021–2027) läinud seni väga hästi. Tugevas konkurentsis on Eestisse jõudnud 286 miljonit eurot teadusraha, mille toel on alates 2022. aastast algatatud ligi 600 rahvusvahelist projekti. Eesti asutustest on programmis kõige edukam olnud Tartu Ülikool, kes on saanud ligi 90 miljonit eurot toetust.

Tartu Ülikoolis töötab kolmandat aastat keelenõustaja Kulla Mellov, kelle ülesanne on toetada muu emakeelega üliõpilasi eestikeelses õppes. Peamiselt keskendub ta oma töös akadeemilisele kirjutamisele.

Keemiaõpetajate inspiratsioonilaager, mille eestvedaja on Tartu Ülikooli keemia instituut ja keemiahariduse õppetool, tõi 12.–14. augustini kokku ligi kaheksakümmend õpetajat üle Eesti.

Kõik ülikooli töötajad ja üliõpilased on oodatud üles seadma kandidaate, kes väärivad sel aastal oma silmapaistvate tegude eest tunnustamist ülikooli teenetemärgiga.

Kokku õpib ülikoolis 16 052 üliõpilast.