Kõik uudised

1. detsembril, rahvusülikooli 106. aastapäeval promoveeritakse 142 doktorit.

Tartu Ülikool kuulutas 27. novembril välja hea õpetamise saadikud, kes on eeskujuks kogu ülikooliperele. Tunnustatakse 20 akadeemilist töötajat, kes arendavad tõenduspõhiselt õpetamist ning toetavad avatud ja õppimist väärtustavat õpetamiskultuuri.

Euroopa Teadusnõukogu (ERC) sünergiagrandi projekti raames uurib Tartu Ülikooli arheoloog Mari Tõrv, kuidas kütid ja korilased üle kogu põhjapoolkera saavutasid märkimisväärse rahvaarvu kasvu ja sotsiaalse keerukuse ammu enne seda, kui maaviljelus ja karjakasvatus muutusid põhiliseks elatusviisiks. Tõrva töörühm panustab projekti Baltikumi piirkonna materjalianalüüsiga.

21. novembril otsustas Tartu Ülikooli senat, kelle teadustööd esitada Eesti Vabariigi teaduspreemia kandidaatideks.

31. oktoobril võttis Tartu Ülikooli senat vastu otsuse tunnustada Tartu Ülikooli suure medaliga endist rektorit emeriitprofessor Jaak Aaviksood, professor Marlon Gerardo Dumas Menjivari, professor Kalle Kirsimäed ja professor Ivo Leitot.

1.–31. oktoobrini kestnud väljakutses osalemiseks pani end kirja 110 üliõpilast ja 205 töötajat.

Eestist sai Tartu Ülikooli juhtimisel esimene Euroopa Neutronkiirguse Allikat arendava konsortsiumi liikmesriik, mis on täielikult täitnud kõik oma kohustused ESS-i ehituses.

Neljapäeval 30. oktoobril külastasid keemia instituudi teadlased Kannikese lasteaia Pintselsabade rühma ja tutvustasid lastele teadusmaailma. Lapsed said näha ja proovida mitmeid teaduskatseid.

Tartu Ülikooli professor Ivo Leito selgitas raadiosaates „Labor“, kuidas keemikud uurivad aineid ja miks nende töö on oluline nii teaduses kui igapäevaelus.

artu Ülikool osaleb Enlighti projektis „Planted“, mis edendab rohepööret ja arendab keskkonnatehnoloogiaid ning õppevahendeid Euroopa ülikoolidele.

31. oktoobril tunnustas Tartu Ülikooli senat nelja silmapaistvat teadlast suure medaliga, nende seas analüütilise keemia professor Ivo Leito. Tunnustust pälvisid ka mitmed instituudi teised teadlased.

31. oktoobrini saab esitada kandidaate Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinnale, millega ülikool tunnustab isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust.

27. oktoobril kell 13–18 toimus Tartu Ülikooli aulas ja veebis Tartu Ülikooli arengukonverents „Maailma, Eesti ja meie ülikool“. Konverentsi peaesinejad olid Toomas Hendrik Ilves, Kersti Kaljulaid ja Kristina Kallas.

„Tuleviku energeetika – energia tulevik“ 16. osas rääkis Tallinna Sadama infrastruktuuri arenduse juhataja Hele-Mai Metsal saatejuhtidega tuleviku rohelise sadama kujunemisest.

22. oktoobril Tartu Ülikooli raamatukogus toimunud doktorantide populaarteaduslike kolme minuti loengute konkursil kõlas 13 eestikeelset ja 14 ingliskeelset loengut. Valdav osa esinejatest tuli Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonnast (21), viis loengut oli meditsiiniteaduste ning üks humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast.

Sel aastal pälvis 2025. aasta maineka Alan Roy Katritzky stipendiumi Märt Maasikas. Rääkisime Märdiga tema akadeemilisest teekonnast, teadustööst ning sellest, mida tunnustus talle tähendab.

9.–10. oktoobril toimusid Tartu üheksandad vesinikupäevad, kus arutleti vesiniku rolli üle energiajulgeoleku ja riigikaitses. Üritusel osales üle 140 inimese ja seda jälgis veebis 400 huvilist.