Tuleviku energeetika taskuhäälingus räägiti, kuidas Tallinna Sadam kujuneb rohelise energia keskuseks

Eesti kui mereriik seisab muutuste lävel, sest Tallinna Sadam liigub samm-sammult rohelisema tuleviku poole. Tartu Ülikooli taskuhäälingu „Tuleviku energia – energia tulevik“ 16. osas rääkis Tallinna Sadama infrastruktuuri arenduse osakonna juhataja Hele-Mai Metsal saatejuhtide Ove Olli ja Meelis Härmasega sellest, kuidas kujuneb tuleviku roheline sadam.

• Roheline sadam ja CO₂ jalajälg. Tallinna Sadam mõõdab oma keskkonnajalajälge alates 2019. aastast eesmärgiga vähendada järk-järgult heitmeid ja liikuda kliimaneutraalsuse suunas. Sadam toetab alternatiivkütustel sõitvaid laevu ja uuendab oma metoodikat muutuste realistlikuks hindamiseks.

• Vesiniku ja rohekütuste roll. Tallinna Sadam on Eesti esimene ettevõte, kes koostas enda vesinikustrateegia. Vesinikku nähakse tuleviku energiatoote ja kaubaartiklina, sest rohekütuste ladustamine ja eksport võivad muuta sadamad energiasõlmedeks. Koostööprojektid Hollandi ja Tartu ülikooliga aitavad arendada vesinikulahendusi ja rohekütuste taristut.

• Uued kütused ja laevandus. Tulevikus hakkavad laevad fossiilkütuste asemel üha enam kasutama metanooli, ammoniaaki ja vesinikku. Eestis on selleks juba olemas vajalik taristu – näiteks metanooliterminal Paldiskis ja ammoniaagiterminal Sillamäel.

• Elektrilaevad ja energiavajadus. 2030. aastaks peaks Tallinna–Helsingi liinil hakkama sõitma esimene täiselektriline reisilaev. See esitab aga ka uusi väljakutseid: sadamatesse on vaja rajada suured alajaamad ja laadimissüsteemid, mis suudaksid toota korraga kuni 40 megavatti elektrit ehk ligi 4% kogu Eesti elektritarbimisest.

• Tulevikusadamad ja energiatootmine. Paldiskisse kavandatakse uut ammoniaagitehast ja elektrijaama, mis loovad energiamahuka tööstuse ja taastuvenergia klastri. Sadamast saab energiakeskus, mis toodab ise osa vajaminevast elektrist.

• Meretuuleparkide tugi. Paldiski Lõunasadam on ette valmistatud meretuuleparkide rajamise logistikaks ja nende komponentide käitlemiseks. Sadama infrastruktuuri on juba kasutatud Eesti suurimate maismaatuuleparkide ehitamisel.

• Roheenergeetika ja julgus otsustada. Metsali sõnul on Eesti arenguvõti otsustusjulgus ja teadlikkus – taastuvenergia ja vesinikulahendused loovad võimaluse muutuda energiasõltumatuks ja lisaks puhtale energiale eksportida ka sellel põhinevaid tooteid.

Kokkuvõttes rõhutati, et tuleviku sadam on energiasadam – koht, kus ühinevad meretransport, rohekütused ja energiatootmine.

Tallinna Sadama tuleviku võtab kokku Hele-Mai Metsali mõte „Vesinik on vabadus“.

Kuula saadet

„Tuleviku energeetika – energeetika tulevik“ on taskuhääling, mida veavad Karl-Ander Kasuk, Ove Oll ja Meelis Härmas. Uus taskuhäälingu osa ilmub iga kuu.