Tartus toimusid üheksandat korda vesinikupäevad
9.–10. oktoobril peeti Tartu Ülikooli Physicumi ja Chemicumi hoones taas Tartu vesinikupäevi, mis tõid kokku teadlased, ettevõtjad ja poliitikakujundajad, et arutleda vesiniku tähtsuse üle energiajulgeoleku ja riigikaitse tugevdamisel. Üritusel osales kohapeal üle 140 inimese ja veebis oli 400 huvilist. Vesinikupäevi korraldasid Tartu Ülikool koostöös Eesti Vesinikuoru konsortsiumi ja partnerettevõtetega.
Vesinikul, eriti rohelisel vesinikul on üha olulisem roll kaasaegses tööstuses ja energiasüsteemis. See toimib puhta ja mitmekülgse energiakandjana, mis võimaldab kasutada kütuseelementidel töötavaid sõidukeid, mis ei saasta keskkonda, ning toota ammoniaaki väetiste, lõhkeainete ja tulevikus ka laevanduse jaoks. Lennunduses on plaanis kasutusele võtta kestlik lennukikütus (SAF), mida toodetakse metanoolist, mida omakorda saab vesiniku ja CO2 kombineerimisel. Vesinikust on abi ka elektrikatkestuste korral turbiinide kiireks käivitamiseks. Veel on vesinik üha tähtsamal kohal keemiatööstuses ning raua ja haruldaste muldmetallide pulbrite tootmises, võimaldades laiendada kõrgtehnoloogiliste materjalide ja seadmete, sealhulgas supermagnetite, katalüsaatorite, värviliste klaaside, fotoelementide ja LED-süsteemide tootmist. Seega toetab vesinikutehnoloogia vallas toimuv teadus- ja arendustegevus nii tööstuslikku innovatsiooni kui ka energiajulgeolekut.
Vesinikupäevade avasõnad lausus Tartu linnapea Urmas Klaas, kes rõhutas Tartu olulisust teadus- ja tehnoloogialinnana, kus sünnivad tuleviku energiajulgeoleku lahendused. Päevajuht oli füüsikalise keemia nooremteadur Karl Ander Kasuk.
Ettevõtluspäeval keskenduti vesiniku strateegilisele väärtusele
9. oktoobril Physicumis toimunud ettevõtluspäeva fookuses oli vesiniku mõju energiajulgeoleku ja kaitsevõime tagamisel. Ettekannetega esinesid rahvusvahelised eksperdid ja Eesti vesinikutehnoloogia eestvedajad.
Carmen Font (Font Corporation) toonitas koostööpartnerite tähtsust ning seda, et vesinikuinnovatsioon aitab suurendada riikide energiasõltumatust ja loob uusi ettevõtlusvõimalusi. Tor Arne Pedersen (Clean Industrial Solutions) käsitles strateegilisi investeeringuid, mis tugevdavad energiajulgeolekut Põhja- ja Baltimaades, ning leidis, et Eestil on vesinikutehnoloogiate arendamisel märkimisväärne potentsiaal ja kaalukas roll piirkonna arengus.
Tehnilisema vaate tõid esile Kush Chadha (PowerUP Energy Technologies), kes rääkis kütuseelementide kasutamisest kriitilises taristus ja kaitsesektoris, ning Aniket Choudhari (Stargate Hydrogen Solutions), kes tutvustas uuendusi leeliselektrolüsaatorite arenduses.
Arutelus „Vesinik – kas võtmetehnoloogia Eesti energiajulgeolekuks ja riigikaitseks?“ tõdeti, et vesiniku kasutuselevõtt võib tugevdada märgatavalt Eesti energiasüsteemide vastupanuvõimet. Vestlusringis osalesid teiste seas Hans Markus Kalmer (Kliimaministeerium), Vijay Sirse (Destiny Energy) ja Karl Kivinurm (Elering).
Ettevõtluspäeva lõpetas füüsikalise keemia professor akadeemik Enn Lust, kes rääkis vesinikutehnoloogia arendamise kitsaskohtadest ja senisest veelgi põhjalikuma alusteadusliku töö vajadusest ennekõike materjaliuuringute vallas, et leida lahendusi vesiniku ohutumaks ja tõhusamaks salvestamiseks.
Vaata ettevõtluspäeva järele
Teaduspäeval kõneldi vesiniku teaduslikest ja tehnilistest alustest
10. oktoobril toimunud teaduspäeval Chemicumis oli tähelepanu all vesiniku olulisus teadus- ja arendustegevuses. Avasõnad ütles Tartu Ülikooli teadusprorektor professor Mari Moora, kelle sõnul on vesinikutehnoloogiate teaduslik uurimine Eesti energiajulgeoleku tuleviku kindlustamisel väga vajalik.
Ettekannetes käsitleti vesiniku salvestamist, selle kasutamist energiasüsteemide tasakaalustamisel ja katalüsaatorite arendust. Füüsikalise keemia kaasprofessor Rasmus Palm (Tartu Ülikool) tutvustas uuringuid vesiniku salvestamise kohta ülitihedates süsinikmaterjalides, kolloid- ja keskkonnakeemia teadur Marek Mooste rääkis plaatinavabade katalüsaatorite arendusest ning rakendusliku keemia kaasprofessor Allan Niidu (Tallinna Tehnikaülikool) selgitas, kuidas toetab teaduskoostöö riiklikku energiajulgeolekut.
Teaduspäeva lõpetas arutelu, mida juhtis vesinikutehnoloogiate valdkonnajuht Priit Ilomets (Metrosert). Ühiselt tõdeti, et tihe koostöö teadusasutuste, tööstuse ja poliitikakujundajate vahel on tarvilik, et tagada Eesti konkurentsivõime ja energiasõltumatus.
Vaata teaduspäeva järele
Koostöö kui Eesti vesinikuvisiooni võti
Tänavused Tartu vesinikupäevad näitasid, et Eesti vesinikuvaldkond areneb kiiresti. Tartu Ülikool ja Eesti Vesinikuorg on kujunemas oluliseks osaks Euroopa vesinikuinnovatsiooni võrgustikust, pakkudes teadmistevahetuseks ja koostööks häid võimalusi. Aruteludes jõuti järeldusele, et tähtsal kohal on teaduse ja ettevõtluse ühendamine ning rahvusvaheline koostöö, mis aitavad tugevdada Põhja- ja Baltimaade energiajulgeolekut ja vastupanuvõimet.
Loe veel sarnaseid uudiseid
