Teadlaste Öö-l avasid Maarjaväljal keemikud, füüsikud ja geoloogid uksed teadmiste varakambrisse ja tutvustada kaasaegseid teadmiste “kullakaevandusi!”
30. septembrist 6. oktoobrini toimub üle-eestiline ettevõtlusnädal „Muutuste aeg 2.0“, nädal hiljem Tartu linna ettevõtlusnädal „Ettevõtlus on kosmos!?“.
Miks laguneb õun looduses ära, aga plastikkott jääb paarisajaks aastaks tuultele keerutada? Vastab Tartu Ülikooli bioorgaanilise keemia kaasprofessor Darja Lavõgina.
Brüsselis avatud näitusel tutvustatakse Eesti teadlasi, kes on pälvinud Euroopa Teadusnõukogu grandi. Näitusel saab lugeda ka Tartu Ülikooli üheteistkümne silmapaistva teadlase ERC projektist.
Anneli Kruve räägib oma varajasest kirest keemia vastu, edasijõudnud õpingutest ja edukast karjäärist analüütilises keemias ning hea õpetaja ja tugeva akadeemilise aluse väärtusest elus.
Tartu Ülikooli keemia instituudi taskuhäälingu „Tuleviku energeetika – energeetika tulevik“ 8. osa. Külas oli füüsikalise keemia professor ja akadeemik Enn Lust.
5.–7. septembrini Lissabonis toimunud 16. Euroopa keemiahariduse teaduskonverents (ECRICE) keskendus OECD 17 jätkusuutliku arengu eesmärgile (JAE), et keemiahariduse kogukondi ühiskonnas võimendada.
Tartu Ülikooli kolloid- ja keskkonnakeemia õppetooli teadur doktor Ivar Zekker käis Kukuraadio saates “Ilmaparandaja” ja rääkis ravimijääkide reostusest Läänemeres ja selle mõjust keskkonnale.
Klaas leiab oma keemilise stabiilsuse tõttu kasutust isegi tuumajäätmete hoiustamisel. Tartu Ülikooli füüsikalise keemia nooremteadur Miriam Koppel rääkis, miks on klaas nõnda vastupidav materjal.
Lennundussektori heitgaasid moodustavad arvestatava osa üleilmsest heitest, mistõttu võiks sektori keskkonnajälge püüda vähendada vesinikutehnoloogia abil.
Taastuvenergeetika-lahenduste jalajälg sõltub suuresti sellest, mis saab neist pärast ametliku kasutusaja lõppu, osutab Tartu Ülikooli keemia instituudi teadur Meelis Härmas.
Sel sügissemestril toimub taas mentorlusprogramm, kuhu on võimalik 23. septembrini kandideerida nii üliõpilastel, vilistlastel kui ka ülikooli töötajatel.
TÜ teadlased said ligi neli miljonit eurot, et heita valgust rahvaste sõprusele ja solidaarsusele Tsaari-Venemaal ning uurida põhjalikult muinasaja lõpus ja keskaja hakul elanud 150 inimese säilmeid.
Tartu Ülikooli analüütilise keemia ja arheoloogia kaasprofessor Ester Oras pälvis Euroopa Teadusnõukogu alustava teadlase grandi, et uurida meie kaugete esivanemate identiteeti nende kunagise toitumise põhjal.