Autor:
Taavo Tenno

Tartu Ülikooli keskkonnakeemia teadlased võtavad mugavuskemikaalid reoveest välja

Tartu Ülikooli keemia instituudi keskkonnakeemia kaasprofessori Taavo Tenno töörühm rajab koostöös ettevõtetega AS Tartu Veevärk ja AS Tallinna Vesi pilootpuhasti, millega hakatakse uurima orgaaniliste mikrosaasteainete ehk niinimetatud mugavuskemikaalide tõhusat ja ressursiefektiivset reoveest eemaldamise tehnoloogiat.

Image
Per-ja polüfloreeritud alküülühendid

PFAS-ide (per- ja polüflooritud alküülühendite) keskkonnasaaste on Läänemere piirkonna üks suuremaid keskkonnarobleeme. Tegemist on laialt levinud mugavuskemikaalidega, mida leidub näiteks teflonpannide, vee- ja plekikindlate tekstiilide, jalanõude, kosmeetika, isikuhooldustoodete, suusamäärete, lubrikantide ja tulekustutusvahendite koostises. PFAS-id on äärmiselt püsivad ning on tänaseks seostatud paljude terviseprobleemidega, sealhulgas kilpnäärmehaiguste, rasvumise, viljakusprobleemide, immuunpuudulikkuse ja ka vähktõvega.

Väga suur osa nendest kemikaalidest jõuab kodudest ja tööstustest kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse, kus ei ole tänapäeval veel tehnoloogiaid, mis selliseid ühendeid märkimisväärselt eemaldaksid või lagundaksid ning aitaksid vältida nende sattumist loodusesse.

Tartu Ülikooli keemia instituudis tegeleb keskkonnakeemia kaasprofessor Taavo Tenno uurimisrühm lisaks muudele veeteemadele ka just selliste ohtlike ainete, nagu PFAS-ide, reoveest eemaldamisega. Laias laastus uuritakse töörühmas nii majapidamistest kui ka tööstustest pärinevat reovett. Doktor Tenno sõnul tegeletakse töörühmas mitte ainult ohtlike ainete määramise ja jälgimisega, vaid ka puhastustehnoloogiate arendamisega. Lisaks tehakse koostööd mitmete Eesti tööstus- ja vee-ettevõtetega nende tehnoloogiate päriselus rakendamiseks.

Värskelt alanud rakendusliku projekti EMPEREST tulemusena projekteeritakse ja rajatakse merekonteinerisse mobiilsed pilootseadmed, mida kasutatakse reoveepuhastite järelpuhastuse tehnoloogia katsetamiseks ja püsivate orgaaniliste ainete eraldamise tõhususe hindamiseks. Läti, Leedu, Soome, Poola ja Saksamaa partneritega koostatakse strateegiad ja juhised, mille abil on vee-ettevõtetel võimalik lähitulevikus paremini uusi suuremahulisi puhastustehnoloogiate investeeringuid planeerida. Lisaks koostatakse juhendmaterjal PFAS-ide keskkonnamõju käsitlemiseks omavalitsustes ning koostöös projektipartneri HELCOM-iga loodetakse parendada ka selliste saasteainete keskkonnaohu mõõtmise ja hindamise juhendeid terves Läänemere piirkonnas.

Image
Meri ja jahid

Kolmeaastast projekti „Mikrosaasteainete eemaldamine heitveest selle strateegilise taaskasutuse võimaldamiseks“ ehk EMPEREST rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Interreg BSR) ja Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Taavi Tenno uurimisrühma teadustööst PFAS-ide eraldamistehnoloogiate väljatöötamiseks Eestis saab kuulda Kuku raadio 20. märtsi saates „Kuue samba taga: Kui palju ohtlikke aineid satub reovette ja kuidas neid sealt kätte saada?“

Pildil kolloid- ja keskkonnakeemia lektor Siiri Velling ja keskkonnakeemia kaasprofessor Taavo Tenno.

Image
Keskkonnainvesteeringute keskus
Image
Logod

 

Peahoone

8. Balti electrokeemia konverents: Finding New Inspiration 2

Päikesepaneelid

Enn Lust ⟩ Teaduste tippkeskus: teadusest rakenduste ja hariduseni

Energiatehnoloogia

Ülikool toob Ida-Virumaale tippspetsialiste ja tulevikutehnoloogiaid