Autor:
Kätlin Aulik

Vilistlase lugu. Ronald Väli: teekond meditsiinist rohevesiniku ja elektrolüüseriteni.

Kust tekkis esimene huvi keemia vastu?

Image
Elektrokeemik Ronald Väli
Elektrokeemik Ronald Väli (autor: Kätlin Aulik)


Tegelikult tahtsin ma arstiks saada. Koolis tundsin, et keemia on huvitav, aga mind huvitas rohkem bioloogia ja meditsiiniga seotud osa maailmast. Lisaks oli mu ema hambaarst, seega olin saanud aimu, mida arstiks olemine tähendab. Gümnaasiumi lõpueksamite tulemustega ei kvalifitseerunud ma aga arstiks õppima. Võtsin vaheaasta, hakkasin sportima ja valmistusin uuesti kandideerimiseks. Ka siis ei õnnestunud mul arstierialale sisse saada, aga otsustasin, et peaksin midagi ikkagi õppima minema. Olin keemiaga sina peal ja kuna see on meditsiini baasaine, otsustasin ühe aasta seda õppida. Minu üllatuseks hakkas aga see eriala mulle huvi pakkuma. Eriti meeldis orgaaniline keemia ja selle praktikumid – näiteks õppisin liitma kaht haisvat ühendit, et saada hea lõhnaga aine.

Mitu mu sõpra valisid elektrokeemia ja füüsikalise keemia. Otsustasin samuti elektrokeemiat õppida ja nüüdseks olen tegelenud superkondensaatorite, akude ja elektrolüüseritega.

Keemia instituudi bakalaureuseõppes on lisaks keemiale ka palju matemaatikat. Kuidas Te sellega toime tulite?
Matemaatika oli minu jaoks üks raskematest ainetest, aga suutsin sellest läbi närida. Nüüd olen veel tugevamaks saanud, sest puutun sellega tööl pidevalt kokku. Mulle tundub, et matemaatikat on lihtsam õppida, kui seda saab kusagil rakendada. Näiteks impedantsspektroskoopia puhul tuleb analüüsida vahelduvvoolu signaali, see aga hõlmab kompleksarvude kasutamist. Praktikas muutub matemaatika palju huvitavamaks kui kuivalt õppides.

Miks otsustasite doktoriõppesse minna?
Mul oli pidevalt ümber palju doktorante ja ma nägin, kuidas nad teadustöö käigus arenesid. Lisaks polnud ma täpselt kindel, mida tahan edasi teha, aga teadsin, et doktorantuuris saaksin süveneda teadusesse ja teadlasena areneda.

Milline on olnud Teie karjääriteekond?
Alguses ei arvanud ma üldse, et keemia võiks mind kuskile viia. Minu karjääritee pole olnud sirgjooneline. Kuigi mul on olnud sihid, olen olnud paindlik ja avatud uutele võimalustele. Näiteks doktorikraadi saamise järel oli mul kindel eesmärk minna tööle Teslasse, kuid pärast suhtlemist inimestega, kes olid seal praktikal olnud või töötanud, mõistsin, et see töökeskkond poleks minu jaoks sobiv.
Pärast doktorantuuri lõpetamist läksin järeldoktorantuuri Kanadasse, kus mul õnnestus tänu tutvustele ühineda liitiumioonakude vallas tuntud töörühmaga, mida juhib Jeff Dahn. Töötasin Kanadas Halifaxis, kus tegutsevad liitiumakude valdkonna teerajajad ja kus on välja töötatud mitu uut materjali. Selles väikelinnas õppivatel üliõpilastel on tavaliselt head võimalused asuda hiljem tööle suurfirmadesse. Mina töötasin seal kaks aastat, kuid siis otsustasime abikaasaga tagasi Eestisse tulla.

Olin juba suhelnud OÜ Skeleton Technologies inimestega ja Eestisse naastes oli nendega liitumine loogiline samm, eriti kuna nad olid just alustanud suure võimsusega akutüübi väljatöötamist. Töötasin Skeletonis peaaegu kaks aastat, kuni sain pakkumise Norra ettevõttelt Morrow Batteries ASA. Seal üritatatkse turule tuua liitium-nikkel-mangaanoksiid-akusid, mis töötavad olemasolevatest märksa kõrgemal pingel. Minu Kanada-kogemus tuli seal kasuks, eeskätt kõrgepinge-liitiumakude elektrolüüdiarenduse valdkonnas.
Pärast paari aastat Norras töötamist tundsin, et kodukontor ja vähene suhtlemine hakkab väsitama. Kuna olin lävinud Stargate Hydrogeni kaubamärki arendavate inimestega, kes olid minust huvitatud, otsustasin naasta Eestisse, et rakendada oma kogemusi liitiumioonakude testimisega ja tutvuda elektrolüüsi testimisega, lisaks töötada laboris kohapeal ja suhelda inimestega näost näkku. Liitusin Stargate Hydrogeniga eelmise aasta oktoobris.
Praegu arendame elektrolüsaatoreid rohevesiniku tootmiseks. Olen testimistiimi juht ja meie ülesanne on katsetada laboris uusi materjale, enne kui need leiavad kasutust suuremates seadmetes. Ettevõttes tegutseb palju töörühmi, mistõttu on oluline standardiseerida mõõteprotseduure ja arendada andmeanalüüsi oskusi. Keskendun sellele, kuidas suurendada elektrolüsaatori testimise tõhusust ja kvaliteeti.

Olen oma töökohaga väga rahul. Mulle meeldib töötada väiksemas firmas, kus saab erinevaid ülesandeid täita ja protsesse mõjutada. Kuigi suurfirmad on sageli efektiivsemad, on väiksemates ettevõtetes rohkem paindlikkust ja võimalust kaasa rääkida organisatsiooni kujundamises.

Kas ja kuidas kandub keemia instituudis õpitu Teie igapäevasesse ellu? 
Kuna ma olen seotud labori arendustegevusega, on peamised keemilised põhiprintsiibid ja analüütilised meetodid minu töös keskse tähtsusega. See hõlmab näiteks füüsikalist keemiat, anorgaanilist keemiat, kristallograafiat soovitud omadustega materjalide väljatöötamiseks, aga ka analüütilise keemia meetodite kasutamist eri ainete ja nende omaduste määramisel. Seega on õpitud oskused ja teadmised kandunud otseselt minu igapäevatöösse.

Loodusteaduslik haridus annab mulle ka kriitilise mõtlemise oskuse. Tähtis on hinnata, kust info pärineb, kuidas seda mõõdetakse ja kui täpselt. Keemiateadmistega suudan hinnata ka teadustööde ja -artiklite kvaliteeti. Kui keegi väidab, et teadlased on midagi tõestanud, oskan ma artiklit lugedes aru saada, millised meetodid on kasutusel olnud ja kas tulemused on usaldusväärsed. Mõnikord selgub, et väited põhinevad vaid fookusgrupiintervjuudel või muudel sotsiaalteaduslikel meetoditel, mis ei pruugi esindada kogu ühiskonda.

Koroonapandeemia tõi teadusliku kriitilisuse tähtsuse eriti selgelt esile. See näitas, kuidas teadus töötab: tarkadel inimestel võivad olla erinevad arvamused, mis mõnikord ka muutuvad, kui uued avastused päevavalgele tulevad. Nii näiteks teisenes arusaam maskide efektiivsusest. Leian, et teadus- ja arendustööd tehes on inimese üldine valmidus ja võime eri olukordadega kohaneda märksa suurem. Oluline on säilitada paindlikkus ja avatus uutele teaduslikele avastustele.

Füüsikud arendavad esialgsete eelduste põhjal induktsioonmeetodil keerulisi teooriaid ja matemaatika võimaldab asju kirjeldada. Keemia koosneb mõlemast, mistõttu keemikud kasutavad ja mõistavad nii füüsikat kui ka matemaatikat. Seetõttu on keemias ka süsteemid keerulisemad, mis nõuab rohkem faktiteadmisi järelduste tegemiseks. Keemia on kaldu ka bioloogia ja meditsiini poole, kus ei ole võimalik alustada prootonitest ja sealt edasi tuletada, kuidas suur biomolekul käitub. Keemias tuleb õppida suuremate struktuuride üldisi seaduspärasusi ja teha nende põhjal järeldusi või ennustusi.

Milline oli Teie kursus?
Õppimisaeg oli täis emotsioone ja kogemusi. Kursusel valitses tugev koostöövaim ja inimesed olid minu arvates väga mitmekülgsed. Kõige rohkem suhtlesin nendega, kes tegutsesid samas õppetoolis füüsikalise keemia ja elektrokeemia valdkonnas. Koostöö nendega oli alati suurepärane.

Mind on alati tõmmanud natuke veidrad ja uudsed teemad. Kui tekkis uus valdkond, millega keegi veel ei tegelenud, olin tihtipeale järjekorras esimene. Ei teagi, kas teised arvasid, et mulle meeldisid sellised asjad, või tundus neile, et olen lihtsalt avatud kõigele uuele, aga mul ei olnud sageli kõrval kolleegi, kes sarnase valdkonnaga (loe: kitsa nišiga, sest eemalt tunduvad energiasalvestuse teemad vägagi sarnased) tegeleks.

Keemikud on tuntud kui toredad ja lõbusad inimesed, kes oskavad ka pidutseda. See ühendas eri vanuses üliõpilasi, teadureid ja professoreid ja lõi meeldiva õhkkonna. Minu hinnangul on keemiat õppivad inimesed seltskondlikud ja suhtlusaltid. See võib tuleneda ka uurimisvaldkonna erisusest, kuna keemia on on väga lai valdkond. Öeldakse, et keemia on igal pool meie ümber ja teadaolevalt pole elu ilma keemiata.

Õppimise ajast meenub palju naljakaid seiku. Näiteks õpetati esimesel kursusel laboris, et pipetis olevat vedelikku ei tohi suuga imeda. Vaatamata hoiatustele juhtus vahel ikka, et keegi proovis ja tõmbas endale kogemata vedeliku suhu. Õnneks polnud tegu ohtlike ühenditega ja kõik said lihtsalt kõhutäie naerda.

Mäletan, et üks kolleeg kaitses oma doktoritööd energia salvestamise teemal ja tema oponent rääkis, et kuigi tehnoloogiline arendus ja tõhusamate seadmete loomine on oluline, võib probleemi lahendada ka muul viisil. Ta märkis irooniliselt, et kui inimesi oleks näiteks miljard vähem, jääksid paljud probleemid olemata. Sellised ideed, kuigi humoorikad ja teostamatud, näitavad, kui oluline on peale teadusliku mõtlemise ka avatus eri vaatenurkadele. See doktoritöö kaitsmine pani mind mõtlema, kuidas mõnikord keskendutakse probleemide lahendamisel vaid ühele aspektile, jättes teised võimalikud lahendused tähelepanuta. Näiteks kui meil ei oleks vaja autoga sõita, ei oleks vaja ka uusi ja paremaid autosid.

Kuna Tartu Ülikoolis õppides kogunes palju mälestusi, oli hiljutine tagasitulek siia linna väga nostalgiline. Kuigi ma ei saanud osaleda viimasel suurel keemikute vilistlaskokkutulekul, soovin kindlasti järgmine korda kohal olla.

Kas soovitaksite keemiaõpinguid Tartu Ülikoolis ka teistele?
Kindlasti soovitan! Juba ainuüksi Tartu tudengielu on seda väärt. Mäletan, et minu jaoks oli see ülikooli õppima asumisel otsustav tegur. Tallinn on suur, tallinlased hajuvad linna peale laiali ja üliõpilaste vahel pole sellist sidet nagu Tartus. Tallinna Tehnikaülikooli eeliseks pakutakse tihtipeale seda, et sellel on ülikoolilinnak, kus kõik üliõpilased on koos. Ma ütleks, et Tartus on ülikoolilinnakuks kogu kesklinn.

Tunnen, et keemiaharidus on andnud mulle tugeva aluse, millele elus toetuda. See avab palju uksi ning annab väärtuslikke teadmisi ja oskusi. Kindlasti ei tasu liialt keskenduda tulevikupildile keemiaõpetajast või laborirotist kui ainsatest valikutest. Need on mõlemad muidugi variandid – mulle näiteks meeldib väga õpetada ja laboris eksperimenteerida –, aga võimalusi on palju rohkem.

Kui näiteks kellelegi meeldib programmeerimine ja arvutiga töötamine, on suurepärased valikud arvutuskeemia ja teoreetiline modelleerimine, mis ühendavad IT ja keemia. Kui keegi armastab asju korraldada, saab ta juhtida projekte tehnoloogia arendamise ettevõttes: keemiateadmised aitavad mõista projekti tehnilist poolt, kuid igapäevatöö hõlmab koostööd eri osakondade ja meeskondadega. Suhtlemisaltid inimesed võivad leida oma koha tehnoloogia müümisel. Siin on oluline mõista, mida müügiks pakutakse, kuid suurem osa tööst on suhtlemine ja klientide nõustamine. Keemiaharidusega saab asutada ettevõtteid, juhtida töö- ja arendusrühmi. Keemikud, kellele meeldib täpsus ja kord, saavad asuda tööle analüütilise keemia laboris, kus tuleb järgida rangeid protseduure. Sageli alustataksegi karjääri laboris, kuid edasi võib jõuda projekti või osakonna juhtimiseni. Eestis ei ole küll nii suurt keemiatööstust nagu Saksamaal, kuid näiteks iduettevõtlus on siin kõrgelt hinnatud.

Milliseid valearusaamu keemiaõpingute kohta olete kuulnud?
Üks müüt, mida tihti kuulen, on see, et loodusteadused pole loovad. Igasugune arendustegevus nõuab aga pidevat innovatsiooni. See ei ole alati kunstilises mõttes loov, kuid uute lahenduste väljamõtlemine ja probleemide lahendamine nõuab siiski raamidest väljapoole mõtlemist.

Teine vale arusaam, nagu ka eelnevalt mainisin, on see, et lõpetajast saab üksnes keemiaõpetaja või laboritöötaja. Keemiavaldkonnas on tohutult valikuvõimalusi, mis võib muidugi tekitada jälle uue probleemi: suure vabaduse tõttu võib olla raske teha lõplikku otsust või näha selget karjääriteekonda.

Paljud keemiat õppinud inimesed on hiljem jõudnud hoopis muudele aladele. Näiteks on poliitikud Andrus Ansip ja Marek Strandberg keemikutaustaga. Samuti on keemikud asutanud edukaid ettevõtteid, nagu Alexela. Tartu Ülikoolil ja teistel Eesti haridusasutustel on head rahvusvahelised sidemed ja välismaalt saadud tagasiside põhjal hinnatakse Eesti keemikuid kõrgelt. Eestist pärit üliõpilased ja teadlased töötavad sageli kõrgetasemelistes uurimisrühmades, mis näitab meie keemiahariduse tugevust. Seega annab keemiaharidus laialdase teadmistepagasi ja võimaldab seetõttu mitmekesist karjääri muu hulgas projektijuhi, poliitiku, ettevõtja või teadlasena.

Autor: Romet Peedumäe

Tudengid kõndimas

Uuele üliõpilasele

Digiõppe kursus - Tartu Ülikool

Valminud on uus õppija töölaud

Indrek Tulp

Vilistlase lugu. Indrek Tulp: keemia on kui päästerõngas Eesti majandusmuredele