Foto:
Priit Möller

Vesinikutehnoloogia sillutab teed puhtamasse tulevikku 

14. oktoobril toimub Tartu Ülikooli keemia instituudis taaskord vesinikupäev, mis toob kokku teadlased, ettevõtjad ja poliitikud. Kuues vesinikupäev Roheline vesinik ja taastuv energeetika" esitleb vesinikutehnoloogiat ning populariseerib teadust ja ettevõtlust.

Vesinikupäeva eesmärk on tutvutada Eesti elanikkonnale eesseisvat teadus-tehnilist revolutsiooni, mis hõlmab kõiki elukutseid alates transpordi- ja põllumajandustöötajatest, keemiatööstusest, metallitööstusest ja ka väga erinevate tasemete administraatoreid. Keemia instituudi direktor Enn Lusti sõnul on toimumas neljas teadus-tehniline revolutsioon, mille käigus võetakse kasutusele taastuvenergeetika ressursid: tuul, päike ning hüdro- ja pumphüdro energia. Rootsis plaanitakse esimest raua tootmise tehast, kus raudoksiidi redutseerijana kasutatakse vesinikku, mis loob CO2 vaba raua tootmise tehnoloogia. USA-s on aga Biden-Harrise initsiatiiv, mis sisaldab 53 000 kilomeetri kiirtee moderniseerimist ja vesiniku tanklatega (iga 120–150 km järel) varustamist ning patareide kiirlaadimispunktide ehitamist iga 50–100 km järele,” lausus Lust. 

Möödunud aasta jooksul on Eesti, Euroopa Liit ning eriti USA ja Jaapan intensiivistanud vesiniktehnoloogia rakendamist transpordis. Nüüd on selge, et ka lennukid hakkavad 5–10 aasta pärast lendama kütuseelementide ja elektri jõul. On heaks kiidetud kolm Eesti IPCEI projekti (Elcogen, Skeleton, Stargate Hydrogen), mida finantseeritakse kokku 10 miljoni euro ulatuses Eesti riigi vahenditest,” rääkis Lust vesiniku vallas toimuvatest hiljutistest arengutest. 

Samuti on heaks kiidetud üle viie miljoni euro suurune toetus, mille abil loob Utilitas pealinna rohevesiniku tootmisüksuse ja vastava taristu taksode jaoks. Riigikogu võttis vastu Eesti merealade tuuleparkide hoonestusõiguse põhimõtted. On koostatud ja esitatud Eesti ja Põhja-Euroopa ühine Vesinikuoru projekt, mis on EL-s analüüsimisel. Vesinikuoru projekti eesmärgiks on osaleda koos Hollandi, Taani ja Põhja-Saksamaaga vesiniku infrastruktuuri koordineeritud ülesehitamisel nimetatud piirkonnas. See võimaldab ka kavandada avamere tuuleparkides kohapeal vesiniku tootmise alustamist ja selle torujuhtmetes või spetsiaalsete laevadega transportimist, nn. Hydrogen Backborne torustiku planeerimist ja valmisehitamist, kõrgtehnoloogilise üle-euroopalise transpordivõrgustiku arendamist (TEN-T), Rail Baltica ja muude hõreda liiklusega raudteeharude üleviimist vesinikkütusele,” ütles Lust.

Lusti sõnul on vesinik väga loodussõbralik kütuse/energiakandja, kui ta on toodetud nn rohelisi meetodeid kasutades. Eestis ja Põhja-Euroopas on olemas ülihead looduslikud tingimused elektrolüüsil tuuleelektrist vesiniku tootmiseks. Samuti on võimalik Eestis suvel (kokku minimaalselt) kaheksa kuu jooksul toota päikeseelektrit, mida saab kasutada ka vesiniku tootmiseks, et kompenseerida elektri tootmist läbi kütuseelementide tuule ja päikese puudumisel. Koos on nendest võimalik toota kuni 90% vajaminevast energiast. 10% on aga maksimaalne kogus, mida oleks vaja salvestada, et tagada pidev  ja saastevaba elektriga varustamine. Kõik vajalikud seadmed on esmatasandi tarbimiseks välja arendatud, vajalik on ainult kiirendada nende tootmist ja ülesseadmist tuule- ja päikeseenergia kogumiseks ja elektriks muundamiseks. Sestap tuleb Lusti hinnangul asuda kohe investeerima.

Tutvu vesinikupäeva programmiga.

Kõigil huvilistel on vesinikupäeva võimalik jälgida veebis MS Teamsi vahendusel. Alloleval Youtube'i lingil saab päeva ettekandeid järelvaadata.

Vesinikutehnoloogia rakendustest ja Vesinikuoru projektist rääkisid Vikerraadios Tartu Ülikooli füüsikalise keemia teadur Ove Oll ja Tartu abilinnapea Raimond Tamm

#koostöö
Maarjavälja karjääripäev

Maarjavälja karjääripäev 2023

#kooliõpilasele #õppimine #õpetamine #täiendusõpe #ühiskonnale
Keemia instituudi üliõpilased

Keemia kursused õpilastele alustavad taas

#koostöö #õppimine #õpetamine #täiendusõpe #ühiskonnale
Keemia õpetamine

Keemiaõpetajate talvepäevad