Autor:
Lauri Saluveer

Kliimaminister Kristen Michal külastas Tartu Ülikooli

7. aprillil oli Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudil, bioinseneeria instituudil ning keemia instituudil külas kliimaminister Kristen Michal. Ta tutvus mitme rohetehnoloogia teadussuuna esindajaga ja ärgitas teadlasi ühiskondlikes aruteludes aktiivsemalt kaasa rääkima.

Image
Michal ökoloogia instituudis

Minister tõdes, et ees seisvate Euroopa Parlamendi valimiste avaliku arutelu keskmes on majanduse konkurentsivõime koos kliimakindluse kasvatamise ja julgeolekuga. „Majanduse, nagu ka riikide konkurentsivõime ja edu on lahutamatult seotud kliimakindlusega, võimega hakkama saada muutuvates oludes. Eestis on peamised küsimused seejuures näiteks juurdepääs puhtale soodsale energiale ja kohalike ressursside nutikas kasutus. Kliimakindla majanduse raamistiku loomisel on teadlaste abi väga hinnaline. Maailmas on käimas suured protsessid, milles riigina, rahvana ja regioonina oleme edukad vaid tarku otsuseid tehes. Ühiskonnale oleks väga väärtuslik, kui teadlased maailma olulisi muutusi avalikus arutelus rohkemgi lahti mõtestaks, pakkudes ka ideid nendega toimetulekuks ja valikuid otsustamiseks,“ rääkis Michal.  

Maailmas on käimas suured protsessid, milles riigina, rahvana ja regioonina oleme edukad vaid tarku otsuseid tehes. Ühiskonnale oleks väga väärtuslik, kui teadlased maailma olulisi muutusi avalikus arutelus rohkemgi lahti mõtestaks, pakkudes ka ideid nendega toimetulekuks ja valikuteks otsustamisele.

Kristen Michal, kliimaminister
Image
Kristina Reinmets 9ja Kristen Michal gaasfermentatsiooni laboris

Kliimaministrile teadusteemasid tutvustanud teadlased tegid sissevaate teadusaladesse, millel võib olla oluline roll nii tuleviku majanduse kui ka kliima kujundamisel. Bioinseneeria instituudi sünteetilise bioloogia teadur Kristina Reinmets tutvustas lähemalt bakterite abil heitgaasidest kemikaale tootvat gaasfermentatsiooni laborit. Sellel bioloogilisel tootmisprotsessil on traditsioonilise keemiatööstuse ees mitu eelist, muu hulgas väiksem keskkonnajälg. Tartu Ülikooli gaasfermentatsiooni laboris muundatakse anaeroobseid bakteritüvesid, et suurendada nende tootlikkust ja mitmekesistada toodetavate kemikaalide hulka.

Image
Kristen Michal mass-spektromeetria laboris

Loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaan, geoloogia professor Leho Ainsaar rääkis koostööst Eesti Geoloogiateenistusega ja ülikoolis toimuvatest Eesti maavarade uuringutest. Geoloogia osakonnas tutvuti lähemalt mass-spektromeetria laboriga, kus oli muu hulgas käsil loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professori Ülo Manderi juhitava töörühma Peruust saabunud gaasisegu analüüsimine. Analüüsi tulemused aitavad paremini mõista ühe ohtlikuma kasvuhoonegaasi, naerugaasi ringet.

Keemia instituudis tutvustas füüsikalise elektrokeemia professor Enn Lust ülikoolis loodud taastuvenergia salvestamise ja muundamise seadmeid. Samuti oli jutuks instituudis arendatav haruldaste muldmetallide eraldustehnoloogia, mis võimaldab ka Eestis leiduvatest maavaradest ja tööstusjäätmetest neid hinnalisi materjale kätte saada.  

Image
Kliimaminister Kristen Michal keemia instituudis

Ministrit võtsid ülikooli rektoraadist vastu rektor Toomas Asser, teadusprorektor Mari Moora, arendusprorektor Tõnu Esko ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaan Leho Ainsaar. Ökoloogia ja maateaduste instituudist osalesid kohtumisel veel taastamisökoloogia professor Aveliina Helm, botaanika professor Meelis Pärtel, looduskaitse professor Asko Lõhmus, paleontoloogia ja stratigraafia professor Tõnu Meidla ja geoloogia teadur Riho Mõtlep.

Mikrofon stuudios

Keemia instituudis loodi taskuhääling „Tuleviku energeetika – energia tulevik“ (TEET)

Analüütilise keemia mikrokraadipäis

Analüütilise keemia mikrokraadiprogramm

Loodusvaatluste maraton

Kodanikuteaduse seminaril räägitakse, kuidas rikastab avalikkuse kaasamine teadustööd