Ida-Virumaa üleminekul kestlikumale majandusmudelile oodatakse suurt tuge teaduse ja ettevõtluse koostööst
Õiglase ülemineku fondi konsortsium viib Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli koostöös järgmise kuue aasta jooksul Ida-Virumaal ellu 22 teadusprojekti, mis toetavad nii piirkonna sotsiaal-majanduslikke muutusi kui ka ettevõtete arenguvajadusi. Kuigi fond toetab nii Ida-Virumaale olulise ettevõtluse, teaduse kui ka hariduse arengut ligi 350 miljoni euroga, on see üksnes lähtespurt eelolevaks pikaks protsessiks, tõdeti 22. novembril Jõhvis toimunud Õiglase Ülemineku Foorumil.
Ehkki Ida-Virumaal on viimastel aastatel vähenenud suhtelises vaesuses elavate leibkondade hulk, kimbutavad maakonda ülejäänud Eestiga võrreldes madalam keskmine palk, üha vähenev noorte osakaal rahvastikus ja seisak elamuarenduses. Need mõned regionaalminister Madis Kallase ettekandes kõlanud näitajad annavad märku sellest, kui keeruline on piirkonna seis kestlikumale majandusmudelile ülemineku teekonna alguses. Kallase sõnul peavad just seepärast toimuma maakonda mõjutavad muutused kaalutletult, sammhaaval ja Ida-Viru sotsiaal-majanduslikku olukorda arvestades.
Tallinna Tehnikaülikooli arendusprorektor Erik Puura tõi võrdluseks Belgia Vallooni söekaevanduspiirkonna üleminekuprotsessi, milles teadusasutustel oli tähtis osa. Puura selgitas, et teadusparkides tegutsevatest ettevõtetest 5–10% on kasvanud välja ülikoolidest, ülejäänud sünnivad teadmiste ja tarkade inimeste kokkusaamisest. Just sel eesmärgil on ka Ida-Virumaa arengus olulisel kohal kõrgharidusasutuste kohalolu suurendamine. Kui seni on nii Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžis kui ka Tartu Ülikooli Narva kolledžis keskendutud ennekõike õppele, siis nüüd soovitakse teadusmeetme toel soodustada ka kohalikku teadustegevust.
Tartu Ülikooli arendusprorektor Tõnu Esko avaldas lootust, et 2029. aastaks, mil teadusmeetme toel alustanud teadusprojektid lõppevad, on Ida-Virumaal olemas ka iseseisvalt toimivad elujõulised teadusrühmad, mis aitavad viia edasi maakonnale olulisi teadusteemasid. Esko kutsus piirkonna ettevõtteid üles pöörduma koostööks julgemalt ülikoolide poole. Samuti rõhutas ta Ida-Virumaal toimuva valguses ülikoolisiseste muudatuste vajadust, et teadlase karjääris väärtustataks ettevõtluskoostööd kõrvuti teaduspublikatsioonidega.
Ettevõtjad ootavad ülikoolidelt haritud spetsialiste ja riigilt tuge laboritulemuste suuremahuliseks rakendamiseks
Foorumil toimunud ettevõtjate vestlusringis osalesid Eesti Energia AS-i, NPM Silmet OÜ, R-S OSA Service OÜ ja Viru Keemia Grupp AS-i esindajad, kes seadsid oma ootusi sõnastades esikohale ennekõike kvaliteetse tööjõu koolitamise ülikoolides. Puudus on nii keemia-, automatiseerimis- kui ka IT-ekspertidest. Samuti oodatakse, et kui ettevõte on leidnud maailmast mõne uuendusliku toimiva tehnoloogia, mida siin juurutada, aitaksid teadlased seda edasi arendada ja kohalikes oludes parimal moel tööle panna. „Vaja on nii alusuuringuid kui ka -teadmisi, mida ettevõtetes sageli käepärast pole,“ tõdes NPM Silmet OÜ tegevdirektor Raivo Vasnu.
R-S OSA Service OÜ juhatuse liige Alar Saluste tõdes, et kuigi õiglase ülemineku fondi eelarves olevad 300 miljonit eurot võivad tunduda suure summana, siis ettevõtete arendustegevuseks on sellest ikkagi vähe. Tema väitel saab selle raha abil laboris palju huvitavaid tulemusi, aga nende tootmisse rakendamiseks on vaja hädasti tuge näidistootmise vaheetapis, mis näiteks mineraalide puhul võib tähendada kümnetes tonnides katsetoodangut ja selleks vajalikku katsetehast. Selle rajamiseks on Eestis toetuse leidmine keeruline.
Kuue aastaga rätsepalahendus nii ühiskondlike muutuste seireks kui ka ettevõtete arendustööks
Ida-Virumaa õiglase ülemineku fondi konsortsium viib järgmise kuue aasta jooksul ellu 22 teadusprojekti, mis toetavad ühiskondlike muutuste seiret ja analüüsi, taastuvenergia lahendusi, suurandmeid, automatiseerimist, kriitiliste jäätmete keemilist väärindamist ning energia salvestamise seadmete arendamist.
Teadlaste vestlusringis osalenud eksperdid avaldasid lootust, et kuue aastaga saavutatakse nii Virumaa kui ka Narva kolledžis tänu teadustööle kvalitatiivne edasiminek ka kõrghariduses, tuues üha enam noori piirkonda õppima. Tallinna Tehnikaülikooli kommunikatsioonisüsteemide vanemteadur Alar Kuusik leidis, et näiteks IT-õppes võiks olla eriliseks boonuseks tihe koostöö ettevõtjatega.
Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor ja kestliku arengu keskuse juht Margit Keller, kes kuulub ka piirkonna sotsiaal-majanduslikke muutusi seiravasse töörühma, avaldas lootust, et kuue aasta pärast on teadlastel õnnestunud luua koos kohalike ekspertidega Ida-Virumaale rätsepalahendus-tööriistakast ühiskonnamuutuste hindamiseks ja juhtimiseks. „See võiks olla sotsioloogiline portree Ida-Virumaast koostöös kohalike inimestega, kes aitavad seda analüüsiprotsessi tulevikus edasi viia,“ ütles Keller.
Vaata foorumi salvestist.
