Eesti püüdleb energiasõltumatuse suurendamise ja rohelisemate alternatiivide omaksvõtmise poole. Selle käigus on esile kerkinud biometaani ehk kodumaise biogaasi potentsiaal. Eesti Biogaasi tegevjuht Kristjan Stroom vestles Tartu Ülikooli taskuhäälingus „Tuleviku energeetika – energeetika tulevik“ saatejuht Meelis Härmase ja kaassaatejuht Ove Olliga biogaasi kasutamisest tuleviku Eestis.
• Biometaani tootmise logistika. Biometaani toodetakse Eestis näiteks Järvamaal asuvas biogaasijaamas. Seal saadud biometaan veetakse surve all olevates konteinerites Tartusse tanklatesse, ilma et gaasivõrku kasutataks. See aitab vältida probleemseid gaasilekkeid vanas maagaasitaristus ja otsevedu on ka tõhus.
• Sõltumatus toetustest. Eestis ei sõltu biometaani tootmine enam otseselt riigi toetustest, kuigi tulevikus võib riiklik tugi osutuda vajalikuks, kui keskkonnahoidliku kütuse laiemat kasutuselevõttu soovitakse kiirendada. Kui Eesti seab 2030. aastaks biokütuse suhtes kindlad eesmärgid, võib toetussüsteem aidata alustada uusi projekte.
• Biogaasijaama rajamise kulud. Ühe biogaasijaama ehitamine võib maksta umbes 15 miljonit eurot ja võtta aega kaks kuni kolm aastat. Seega on see suur investeering. Sealjuures on biogaasi tootmiseks sobilikku biomassi Eestis küllaga. Praegu kasutatakse vaid väikest osa (5–10%) põllumajanduslikust materjalist, mis tähendab, et biogaasi tootmisvõimekust saab Eestis veelgi kasvatada.
• Süsinikdioksiidi kasutamine ja kõrvalsaadused. Biometaani tootmisel tekib muu hulgas CO₂, mille kasutusvõimalusi alles uuritakse. Näiteks võib selle puhastada ja seejärel saab seda rakendada toiduainetööstuses või meditsiinis. Samuti on võimalus toota CO₂ abil kütust, näiteks metanooli, mida saab kasutada veondussektoris, eriti laevanduses. Lisaks biometaanile on oluline kõrvalsaadus anaeroobse käärimise käigus tekkiv digestaat. Seda kasutatakse põllumajanduses väetisena, et asendada imporditud fosforväetist jms. See on Eestile oluline, sest fosforväetis on kriitiline maavara. Eesti põllumehed on digestaadi suhtes positiivselt meelestatud ja nõudlus selle järele on suur.
• Tuleviku väljakutsed ja riigi roll. Biometaani valdkonna areng sõltub suuresti riiklikust reguleerimisest ja pikaajalisest visioonist. Näiteks biogaasibussid on Eestis juba kasutusel, kuid sektorisse investeerimisel vajatakse kindlust, et biometaanipõhiseid lahendusi toetatakse ka tulevikus. Selge ja pikaajaline regulatiivne raamistik annaks sektori ettevõtjatele kindluse ja võimaldaks teha jätkusuutlikke investeeringuid biogaasi arendamisse.
Kokkuvõttes on biometaanil potentsiaal aidata Eestil saavutada rohelisema energiaga seotud eesmärke ja vähendada sõltuvust imporditud kütustest. Kuid selle potentsiaali täielikuks rakendamiseks on vaja stabiilset riigi toetust ja selget pikaajalist strateegiat.
„Tuleviku energeetika – energeetika tulevik“ on taskuhääling, mida veab Tartu Ülikooli keemia instituudi teadur Meelis Härmas. Uued saated ilmuvad kaks korda kuus.