Tartu Ülikool toetab teadustöö tulemuste turuküpsemaks arendamist 300 000 euroga

Tartu Ülikooli eksperimentaalarenduse toetuse tänavuses taotlusvoorus pälvis aastaseks arendustööks rahastuse üheksa projekti: neli loodus- ja täppisteaduste, kaks humanitaarteaduste ja kunstide, kaks meditsiiniteaduste ning üks sotsiaalteaduste valdkonnast.  

Toetuse eesmärk on soodustada olemasolevate teadustulemuste edasiarendamist tasemeni, mis viiks väljatöötatud lahenduse kasutuselevõtuni ja soodsa ühiskondliku mõjuni. Kokku esitati ülikoolis tänavu eksperimentaalarenduse toetuse saamiseks 31 taotlust enam kui miljoni euro väärtuses. 

Funktsionaalsed lambavillast kangad ja arheoloogiline kohainfo  

Viljandi kultuuriakadeemia materjaliõpetuse nooremlektori Diana Tuuliku meeskond arendab telgedel kootud lambavillast kangaste funktsionaalseid omadusi. Tuuliku sõnul saadab maavillaseid kangaid müüt, et need on karedad ja ebapraktilised. Projekti käigus on plaan töötada välja mitmesuguseid kangastruktuure ja viimistlusi, et tuua esile lambavillase kanga parimad funktsionaalsed omadused, näiteks hingavus, soojapidavus ning ilmastiku- ja kulumiskindlus. Kangaid tutvustatakse nii rõivadisaineritele kui ka tekstiili- ja käsitööettevõtjatele, et laiendada lambavilla kasutust.  

Arheoloogia professor Heiki Valk asub toetuse abil uuendama Eesti arheoloogilise kohainfo infosüsteemi, mida kasutatakse nii teadustöös kui ka Muinsuskaitseameti igapäevatöös arheoloogiapärandi kaitsmiseks.  

Antimikroobsed haavakatted ja rasedate preeklampsia riski hindamise test 

Meditsiiniteaduste valdkonnast sai toetuse füüsikalise farmaatsia professori Karin Kogermanni projekt, mille eesmärk on luua haavandite raviks elektrospinnitud antimikroobsed haavakatted ning teha nende ohutuse testimiseks esmane kliiniline uuring. See uudne haavaravi lahendus võimaldab kasutada antibiootikume otse haaval, vähendades ravi kõrvalmõjusid ja kiirendades haava paranemist. 

Inimese geneetika professor Maris Laan jätkab toetuse abil rasedate vereseerumi analüüsil põhineva preeklampsia riski hindamise uudse testi laboratoorse protokolli arendamist. Preeklampsia on raseduse ajal tekkinud haigus, millega kaasneb vererõhu tõus ja valgu esinemine uriinis. See on üks sagedamaid rasedustüsistusi, mille ravis on oluline varajane diagnoos. Test võimaldaks hinnata preeklampsia riski esimesel rasedustrimestril.  

Seentel põhinevatest biostimulaatoritest uudsete energiasalvestusseadmeteni 

Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas tegeletakse toetuse saanud projektides nii põllukultuuride kasvu edendamise, ravimiarenduses vajaliku tehnoloogia kui ka uudsete energiasalvestusseadmete ja korrosiooni uuringumeetodite arendamisega. 

Ökoloogia ja maateaduste instituudi mikroobiökoloogia teadur Niloufar Hagh Doust arendab endofüütsetel seentel põhinevaid biostimulaatoreid ehk inokulaate, mis soodustaksid põllukultuuride kasvu ja vähendaksid stressi. Seni on inokulaatides kasutatud peamiselt arbuskulaarse mükoriisa (AM) seeni. Selliste kasvustimulaatorite tootmine on aga väga keeruline, sest AM-seened on peaaegu kasvatamatud. Samuti on hiljutised uuringud seadnud kahtluse alla selliste toodete elujõulisuse turul ning selle, kas inokulaadid ikkagi sisaldavad väidetavaid AM-seente liike. 

Endofüüdid on seened, mis elavad taimekudede rakkude vahel ja sees. Võrreldes AM-seentega on endofüüdid kergemini ligipääsetavad ning nende inokulaadi suuremahuline tootmine on hõlpsam ja tulusam. Projekti eesmärk on selgitada välja kõige paremini toimivad endofüütsed seened ja toota nendega inokulaatide prototüübid, mis soodustavad taimede kasvu ning parandavad eri põllukultuuride stressikindlust. 

Molekulaarse biomeditsiini professori Reet Kure projektis arendatakse rakuväliste vesiikulite eraldamise tehnoloogiat. Vesiikulid on ravimikandjatena kasutatavad nanomõõtmeis osakesed, mida praegu eraldatakse enamasti loomsete rakkude söötmest või verest. Loomset päritolu vesiikulite eraldamine on aga kallis ja rangelt reguleeritud. Kure projekti eesmärk on leida võimalusi vesiikulite eraldamiseks taimedest, et saada organismile ohutuid ravimikandjaid, mida on võimalik toota kulutõhusalt ja suures koguses. Plaanis on võrrelda eri puhastusmeetoditega eraldatud rakuväliste vesiikulite saagiseid, puhtusastmeid ning keemilist, füüsikalist ja bioloogilist stabiilsust er hoiutingimustel. 

Keemia instituudi füüsikalise ja elektrokeemia kaasprofessor Silvar Kallip tegeleb uudse lokaalse elektrokeemia ja korrosiooni uurimise metoodika arendamisega, mis avardaks ennekõike teadusaparatuuri kasutusvõimalusi. Täpsemalt on vaatluse all tehniline arendus, mis võimaldab suure ruumilise täpsusega uurida objektide pinna lähedal lokaalset korrosiooni. Selleks tehakse uuritava pinna 3D-mõõdistamine otse läbi korrodeeriva vedeliku. Praegu turul selliseid pinnakaardistuseks sobivaid lahendusi ei ole.. 

Füüsikalise ja elektrokeemia kaasprofessori Jaak Neruti projektis arendatakse uudset elektrolüüserit, mida on vaja näiteks tuule- ja päikeseparkides tekkiva energiaülejäägi vesinikuna salvestamiseks. Projekti keskmes on leeliseline elektrolüüser, mille elektroodides on kasutatud kalli väärismetalli asemel nikkelvõrgule sadestatud nikkelvahul põhinevaid materjale. Selline lähenemine võimaldaks alandada elektrolüüserite hinda, sest soodsam on nii materjal kui ka elektroodide valmistamistehnoloogia.  

Tööturuoskuste omandamise ja sobitamise mudel 

Johan Skytte poliitikauuringute instituudi analüütiku Andres Võrgu projekti eesmärk on luua automatiseeritud töövahend, mis teeb kindlaks lüngad tööd otsiva inimese oskuste ja pakutavate töökohtade nõudmiste vahel ning koostab selle põhjal koolituste pakkumise. See aitaks saavutada olukorra, kus tööd otsivate inimeste oskused on paremini kooskõlas tööturu nõudmistega.  

Eksperimentaalarendusgrandi taotlusi saavad esitada Tartu Ülikooli teadlaste meeskonnad kõigist ülikooli teadusvaldkondadest. Projekti kestus on üldjuhul 12 kuud. 

Rohkem infot ülikooli siseveebis.