Uuel metoodikal põhinevas maailma ülikoolide pingereas hoiab Tartu Ülikool kohta 400 parima seas

27. juunil avalikustas rahvusvaheline konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS) maailma mainekamate ülikoolide pingerea, mille koostamise põhimõtteid on märkimisväärselt muudetud. Tartu Ülikool on edetabelis 358. kohal ja Eesti ülikoolide seas taas esikohal. 

Sellel aastal 20. korda ülikoole pingeritta seadev QS põhjendab metoodika arendamise vajadust suurte muutustega, mis viimase kahekümne aasta jooksul on kõrgharidusmaastikul toimunud, samuti üliõpilaste jaoks prioriteetsete teemade muutumisega. Metoodikas on kaks tähtsat uuendust: lisatud on kolm tulemusnäitajat ja muudetud on teiste tulemusnäitajate osakaalu koondhindest. 

Kolm uut tulemusnäitajat on kestlikkus, vilistlaste tööhõive ja mõjukus ning rahvusvaheline teaduskoostöö. Lõpptulemustes arvestatakse varasemast erineva osakaaluga järgmisi näitajaid: akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste suhtarv (20%-lt 10%-le), ülikooli maine akadeemiliste liidrite seas (40%-lt 30%-le) ning tööandjate seas (10%-lt 15%-le).  

Tartu Ülikooli arendusjuhi Taivo Raua sõnul on nende muudatuste tõttu keeruline ülikooli tänavust kohta pingereas eelmise aasta kohaga võrrelda: „Pigem on see nii-öelda uus algus, sest mitme meie seniste näitajate osakaalu on palju muudetud ja lisatud on täiesti uusi indikaatoreid.“ 

„Tartu Ülikooli hea rahvusvaheline nähtavus on tulevaste üliõpilaste jaoks muidugi oluline suunanäitaja ja tõstab meie mainet, kuid kindlasti ei vali me oma arengusuundi vaid edetabelikoha põhjal,“ lisas Raud. Samuti rõhutab ta, et üks lisatud tulemusnäitaja, mis mõõdab ülikoolide tegevust kestlikkusega seotud valdkondades, on ka Tartu Ülikooli üks prioriteete. 

QS kasutab alates sellest aastast ülikoolide paremusjärjestusse seadmisel üheksat näitajat: ülikooli maine akadeemiliste liidrite ja tööandjate seas (vastavalt 30% ning 15% koondhindest), akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste suhtarv (10%), teaduspublikatsioonide mõjukus ehk viidete arv akadeemilise töötaja kohta (20%), välisüliõpilaste ning -töötajate osakaal (kumbki 5% koondhindest), kestlikkus (5%), vilistlaste tööhõive ja mõjukus (5%) ning rahvusvaheline teaduskoostöö (5%).  

Edetabeli koostamisel võttis QS arvesse 2963 ülikooli, millest reastati 1499. Varasemaga võrreldes lisandus 83 uut ülikooli. Täieliku edetabeliga saab tutvuda QS World University Rankingsi kodulehel. Metoodika muudatuste kohta võib lähemalt lugeda QS-i kodulehelt.