Tartu Ülikooli osalusel asutati vesinikumajanduse hoogustamiseks Eesti Vesinikuorg
Alexela, Eesti Energia, Tallinna Sadam, Tartu Ülikool ja Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing allkirjastasid 18. aprillil Eesti Vesinikuoru asutamislepingu, et kiirendada vesinikuvaldkonna jõulist ja mitmekülgset arengut ning luua ametlikult maailma esimene tervet riiki kattev vesiniku väärtusahel.
Taastuvenergial põhineva rohevesiniku valdkonna arengu hoogustamisel on tähtis osa rohepöörde elluviimises ja Eesti riiklike kliimaeesmärkide saavutamises. Euroopa Liidu ja Eesti ambitsioonikas eesmärk saavutada aastaks 2050 süsinikuneutraalsus loob vajaduse märkimisväärselt kiirendada rohetehnoloogiate arengut ja kasutuselevõttu. Lähikümnendite üheks olulisemaks märksõnaks kujuneb vesinik, mis panustab rohepöördesse näiteks salvesti ja energiakandjana.
Vesinikuorgu koordineeriva Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu rahvusvaheliste projektide juhi Marek Alliksoo sõnul hõlmavad vesinikuorud enamasti üht linna või piirkonda, kuid Eesti arendab maailma esimest tervet riiki katvat vesiniku väärtusahelat. „Kui Silicon Valley Ameerika Ühendriikides on globaalne kõrgtehnoloogia ja innovatsiooni keskus, siis Eesti vesinikuoru ambitsioon on arendada välja meie piirkonna vesiniku majandusvaldkonna tehnoloogia ja innovatsiooni keskus,“ ütles Alliksoo.
Eesti vesinikuoru ambitsioon on arendada välja meie piirkonna vesiniku majandusvaldkonna tehnoloogia ja innovatsiooni keskus
„Allkirjastatud leping muudab õhinapõhise initsiatiivi ametlikuks ühinguks, mis võimaldab meil vesinikualast koostööd ja vesinikumajanduse ülesehitamist kiiremini, sujuvamalt ja tõhusamalt edasi viia ning anda oma panus rohepöörde elluviimiseks.“
Eesti Vesinikuorg on konsortsium, mis ühendab Eesti avalikke ja erakapitalil põhinevaid organisatsioone, sh teadusasutusi. Selle eesmärk on muuta siinne peamiselt fossiilkütustel põhinev energiasüsteem jätkusuutlikumaks. See sobitub Eesti ambitsioonika plaaniga minna hiljemalt aastaks 2030 üle 100% taastuvenergiale. 2022. aastal tuli konsortsium välja plaaniga arendada maailma esimene üleriigiline vesiniku ökosüsteem, kusjuures esimesed tootmisüksused, jaotuslahendused ja kasutusvõimalused tekivad lähima kuue aasta jooksul. Selline ökosüsteem loob uusi töökohti ja aitab kaasa majanduskasvule kõikjal üle Eesti.
Tartu Ülikool on vesinikutehnoloogia teadus- ja arendustöö eestvedaja Eestis. Vesinikuoru projekti juhtrühma liikme, Tartu Ülikooli keemia instituudi direktori professor Enn Lusti sõnul arendatakse ülikoolis alusteadusi ning koolitatakse taastuvenergiaeksperte kõigil kõrgharidustasemetel ja tehnoloogiasuundadel. Samuti pakub ülikool täienduskoolitust taastuvenergeetika vallas ja on hea partner teemast huvitatud ettevõtete ning riiklike ja omavalitsuste otsustajate nõustamisel.
Tartu ülikoolis arendatakse alusteadusi ning koolitatakse taastuvenergiaeksperte kõigil kõrgharidustasemetel ja tehnoloogiasuundadel. Samuti pakub ülikool täienduskoolitust taastuvenergeetika vallas ja on hea partner teemast huvitatud ettevõtete ning riiklike ja omavalitsuste otsustajate nõustamisel.
„Oleme koostöös ettevõtetega käivitanud rahvusvahelise juhtprojekti, mille tulemusena on meil võimalik 2025. aastal katsetada Tartus vesinikubussi ja tankimisvõimalust. Rohevesiniku kasutamisel on transpordisektoris suur potentsiaal, kuid praegu ei toodeta Eestis veel rohevesinikku ja puuduvad tankimisvõimalused,“ sõnas Tartu abilinnapea Raimond Tamm. „Kuna vesinikul on tulevikus meie energiasüsteemis oluline roll, siis on Tartu linn osalenud Eesti vesinikuoru loomisel, et vesinikumajandusele koostöös partneritega hoogu anda,“ lisas Tamm.
Alexela juhatuse esimehe Marti Hääle sõnul ei ole vaja vesinikutanklaid enam kaua oodata: „Alexela on alustanud avalike vesinikutanklate projekteerimisega ning 2024. aastal on eesmärk avada esimene Tallinnas. Järgmised sammud kätkevad endas Euroopa TEN-T võrguäärsete Alexela tanklate laiendamist ning eri transpordi-liikidele ning tarbijatele vesiniku tankimisvõimekuse loomist nii Pärnus, Tartus kui Ida-Eestis.“
Pildil vasakult: Marek Alliksoo, Enn Lust, Marti Hääl, Raine Pajo, Kristjan Kuhi, Andrus Ait, Valdo Kalm. Allikas Tallinna Sadam
2024. aastal on eesmärk avada esimene Tallinnas. Järgmised sammud kätkevad endas Euroopa TEN-T võrguäärsete Alexela tanklate laiendamist ning eri transpordi-liikidele ning tarbijatele vesiniku tankimisvõimekuse loomist nii Pärnus, Tartus kui Ida-Eestis.
Eesti vesinikuoru toetusrühma kuulub juba praegu üle 30 kohaliku ja rahvusvahelise asutuse ning uued huvilised on väga oodatud. Vesinikuoru strateegia ja tööplaan saab olema avalik, et toetada sünergia tekkimist osapoolte vahel. Kõik see aitab kaasa Eestisse sobiliku testkeskkonna loomisele, et võtta kiirendatud korras kasutusele rohevesinik, mis mängib tähtsat rolli majanduskasvu ja kliimaeesmärkide ühendamises.
Ka EAS-i ja KredExi ühendasutuse välisinvesteeringute osakonna juhi Joonas Vänto sõnul on energiatehnoloogiad, sh vesinikutehnoloogiad osakonna üks strateegilisi fookussuundi. „Meie eesmärk on kaasata välisinvestoreid projektidesse, kus on turutõrge või kus on vaja innovatsiooni. Suhtleme pidevalt rahvusvaheliste investorite, fondide ja ettevõtetega ning oleme Eesti ettevõtetele toeks välisinvesteeringute leidmisel, et Eesti võiks saada juhtivaks rohetööstuse riigiks maailmas,“ kommenteeris Vänto.
Eesti vesinikuoru juhtrühma kuuluvad Alexela, Eesti Energia, Tallinna Sadam, Tartu Ülikool ja Tartu linn.
Lisaks juhtrühmale osalevad vesinikuoru töös toetusrühma liikmed AuVe Tech, Baltic Workboats, Clever Cities, Drannel, Eesti Lennuakadeemia, Elcogen, Elering, ELMO Rent, Estiko, H2Electro, Harju Ettevõtlus- ja arenduskeskus, HHLA TK Estonia, Keila Linnavalitsus, Liwathon E.O.S., Lääne-Harju vald, MP Industries, Pakri Teadus- ja Tööstuspark, PowerUp Fuel Cells, Pärnumaa Arenduskeskus, Põlva vald, Saare Arenduskeskus, Saare Wind Energy, Skeleton Technologies, SKYCORP, Stargate Hydrogen, Tallinna Lennujaam, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu linn, Tartu Rakenduslik Kolledž, Tartu Terminal, Tartumaa Omavalitsuste Liit, TalTechi Vesinikuorganisatsioon, TS Laevad, Xfly.
Loe Eesti Vesinikuoru kohta lähemalt selle kodulehelt.
