Autor:
Mirjam Savioja

Õiglase ülemineku fondi konsortsium toetab Ida-Virumaal nii tehnoloogilist kui ka ühiskondlikku siiret 

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Virumaa kolledžis toimus 16. oktoobril esimene TTÜ ja Tartu Ülikooli (TÜ) õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) konsortsiumi koostööseminar. Üritus tõi kokku 22 uurimisrühma, kelle teadustöö aitab järgmise kuue aasta jooksul Ida-Viru piirkonnas arendada tehnoloogiaid ja seirata ühiskondlikku siiret. 

Konsortsiumi uurimissuunad on seotud nelja suurema teemavaldkonnaga: üleminek taastuvenergiale ja hajuslahendustele energeetikas, tööstuse digitaliseerimine ja suurandmete kasutamine, kriitilised toormed ja keemiliste protsessidega väärindamine ning Ida-Viru piirkonna ühiskondlike siirdeprotsesside seire ja juhtimismudelite analüüs. 

Image
Koostööseminari piltidest kollaaž

TTÜ Virumaa kolledži direktor ja ÕÜF-i konsortsiumi juht Mare Roosileht rõhutas seminari avasõnades kahe ülikooli koostöö tähenduslikkust Ida-Virumaale. Uurimissuundade toel aitab konsortsium leida Ida-Virumaa ettevõtetel uusi teadusmahukaid tehnoloogiaid, mis võimaldaksid ehitada üles puhtama tööstuse ja luua uusi väärtuslikke töökohti, et soodustada seekaudu ühiskondlikke muutusi.  

Taastuvenergia ja hajuslahendused 

Energeetikasektor on Ida-Virumaal üks majanduse alustalasid. Uurimissuuna eesmärk on pakkuda Ida-Virumaa ettevõtetele teadmisi ning aidata töötada välja lahendusi kohapeal toodetud taastuvenergia tarbimise ja kogukonnaenergeetika edendamiseks.  

Taastuvenergia ja hajuslahenduste uurimissuunaga on seotud kaks TÜ ja neli TTÜ projekti. Tartu Ülikooli füüsikalise ja elektrokeemia kaasprofessorid Jaak Nerut ja Gunnar Nurk tegelevad elektrolüüserite ja vesiniku salvestustehnoloogiatega ning uurivad ja arendavad ammoniaagi sünteesireaktoreid. Tallinna Tehnikaülikooli tenuuri kaasprofessor Argo Rosin veab eest projekti, milles tegeletakse taastuvenergia tootmis- ja paindlikkustehnoloogiatega, ning vanemteadur Tarmo Korõtko juhib projekti, milles uuritakse ja arendatakse väike- ja kogukonnaenergeetika lahendusi. Tehnikaülikooli masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimise vanemlektor Veroonika Shirokova uurib aga nanokomposiitmaterjale taastuvenergeetika ja salvestustehnoloogia jaoks.  

Tööstuse digitaliseerimine ja suurandmed 

Arvestatav osa Ida-Virumaa tööstusettevõtetest on vähedigitaliseeritud ja -robotiseeritud ning see tingib paratamatult ka konkurentidest madalama tööviljakuse. Uurimissuuna eesmärk on arendada tehnoloogiaid, mille toel kasutada ettevõtluses digilahendusi, suurandmeid ja masinõpet, valmistada keerukamaid tooteid ning edendada inimese ja roboti koostööd. 

Tööstusele sobivate digilahenduste arendamise vallas veab Tartu Ülikool eest suurandmete ja masinõppe rakenduste uurimissuund, samuti arendab tootmisettevõtete ning teiste asutuste andmehõive ja -analüüsi suunda.

TTÜ teadlased töötavad selles teemaplokis nelja projektiga. Vanemteadur Vladimir Kutsi projekti keskmes on protsessidele adapteeruvad robotplatvormid. Roboti ja inimese koosloome arendamisvõimalustega tööstuses tegeleb vanemlektor Olga Dunajeva. Keerulise tootestamise arendamise projekti juhib tenuuri täisprofessor Tauno Otto ning tehisintellekti, andmete servtöötluse ja asjade interneti lahendustega hajussüsteemides tegeleb vanemteadur Alar Kuusik.  

Kriitilised toormed ja keemiliste protsessidega väärindamine 

Ida-Virumaa ringmajanduse arendamise üks tähtsamaid suundi on keskkonda ladestatud materjalide kasutussevõtt. Mineraalsete jäätmete väärindamise ning haruldaste muldmetallide eraldamise ja sadestamisega seotud keemiliste protsesside uurimisega on seotud seitse projekti, millest nelja veavad eest TÜ teadlased: füüsikalise keemia professor Enn Lust, füüsikalise keemia teadur Ove Oll, geoloogia ja mineraloogia professor Kalle Kirsimäe ning geoloogia teadur Riho Mõtlep

TTÜ teadlased tegelevad selles teemaplokis kolme projektiga. Tenuuri kaasprofessor Riina Aav uurib haruldaste muldmetallide eraldamisvõimalusi. Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse labori juhataja Olga Pihl tegeleb mehaaniliseks ringlussevõtuks mittesobivate jäätmete keemilise ringlussevõtu protsessi arendamisega. Virumaa kolledži rakendusliku keemia töörühma juhi, tenuuri abiprofessori Allan Niidu projekti keskmes on mittefossiilse CO2 ringmajandusliku väärindamise väljavaated. 

Siirdeprotsesside seire ja juhtimismudelite analüüs 

Varasemad uuringud on näidanud, et Euroopa roheleppe eesmärkide püüdmisel on suur võimalus sotsiaal-majandusliku ebaõigluse kasvamiseks Ida-Virumaal, mille senist rahvastiku- ja ettevõtlusstruktuuri on valdavalt kujundanud põlevkivitööstus ja suure keskkonnajäljega tööstus. Õiglase ülemineku käigus on oluline kujundada ümber Ida-Viru majandus, saavutada kestlikkus ja leida endise arenguraja asemele uus. 

Selleks on aga nii riigi kui ka kohalikel poliitikakujundajatel vaja teavet, mis aitaks hoida ära ja leevendada siirdega kaasnevat sotsiaal-majanduslikku ebaõiglust ning võimestada piirkonna ettevõtlust. Nende teemadega tegeletakse siirdeprotsesside seire ja juhtimismudelite analüüsi uurimissuunal. 

TÜ veab selles plokis kolme projekti. Keskkonnatervishoiu professor Hans Orru hindab õiglase üleminekuga seotud tervisemõju. Teadus- ja innovatsioonipoliitika professori Kadri Ukrainski tähelepanu keskmes on tehnoloogiate tulevikukindluse uurimine ning kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm veab eest Ida-Viru elanike sotsiaal-majandusliku heaolu ja tööjõu seiret. TTÜ jätkusuutliku väärtusahela uurimise valdkonna teadur Merle Küttim tegeleb aga õiglase ülemineku valitsemismudelite ning arenguradade seire ja analüüsiga. 


Kolmapäeval, 22. novembril korraldavad Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool Jõhvi kontserdimajas Õiglase Ülemineku Foorumi 2023, mis annab stardipaugu ülikoolide koostöös algavale kuueaastasele teadus- ja arendusprojektile.


ÕÜF-i konsortsiumi teadustööd rahastavad Eesti riik ja Euroopa Liit toetusmeetmest „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“.

Image
Euroopa Liidu kaasrahastuse logod
Kaasprofessor Alar Jänes hoidmas TÜ keemia instituudis komplekteeritud tsink-ioon-hübriidsuperkondensaatori prototüüpi

Kuidas rahuldada inimkonna kasvavat energiavajadust?

Meediakajastus

JÄRELVAATA: milline on meedia roll ühiskonna kestliku kursi kujundamisel?

arutelu konverentsil Meie valik ja selle tagajärjed: 20 aastat Euroopa Liidus

Suvine kestlikkuse infokiri annab mõtteainet ühiskonda mõjutavate otsuste langetamiseks