Autor:
Tartu Ülikool

Naised teaduses: Liis Siinor

5.-11. veebruaril toimub Tartu Ülikoolis teemanädal „Naised teaduses,“ eesmärgiga tunnustada inspireerivaid naisteadlasi. Füüsikalise keemia teadur Liis Siinor jagas teemanädala puhul oma kogemust teadlasena.

Kirjeldage lühidalt enda teadusvaldkonda ja millega tegelete?

Image
Füüsikalise keemia teadur Liis Siinor

 

Mina tegelen fundamentaalse elektrokeemiaga, mis kirjeldab elektroodi ja elektrolüüdi kokkupuutealas toimuvaid protsesse. Need protsessid määravad paljude kaasaegsete energiamuundamise seadmete omadused. Edu selles vallas juhindub põhimõttest, et alustades süsteemiuurimist lihtsustatud mudelitest on võimalik edasi arendada komplekssemaid kaasaegseid seadmeid.Täpsemalt on minu uurimustöö temaatika alates doktorantuuri keskpaigast keskendunud ioonsetevedelike ja erinevate elektroodide vahel tekkiva piirpinna omaduste uurimisele. Ioonne vedelik on toatemperatuuril vedelas olekus sool, mida saab elektrokeemilistes süsteemides kasutada elektrolüüdina.

Kes on teile eeskujuks, kes on teie karjääri mõjutanud?

Suurima eeskujuna saan kahtlemata välja tuua enda vanaema. Sama suurt toetust ja kaasaelamist nagu minu õpingutele ja teadustööle vääriks iga tudeng ja teadlane. Hoian teda alati oma tegemistega ka teadusvallas kursis ja saadan talle iga kord postkaardi, kui osalen järjekordsel väliskonverentsil.Postkaarte on kogunenud juba suur hunnik ning neid on mul endalgi tagantjärele hea vaadata.

Mis on teie arvates teie karjääris seni kõige olulisem saavutus/mille üle olete eriti uhke? Miks?

Kõige uhkem olen tudengite üle, keda olen teadustöös või lihtsalt lõputöö teostamisel juhendanud. Pean väga oluliseks koostöö ja toetava töösuhte loomise protsessi. See on eduka teadustöö alus! Olulise aspektina toon välja ka selle, et olen saanud lisaks Eestis tehtavale teadustööle kogemuse ka järeldoktorantuurist ning seeläbi mõistnud rahvusvahelise koostöö olulisust. Viimane ajendas mind astuma ka Eesti Diplomaatide Kooli ning läbima rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia programmi. Lisaks olen töötanud ka väljaspool teadussektorit. Keskkonnaministeeriumi teadusnõuniku ametis nägin poliitikakujundamise telgitaguseid ning teaduse rolli ühiskonnas laiemalt. Kõike seda, mida olen õppinud ning kogenud, tahan edaspidi veelgi tõhusamalt teadustöös ja karjäärikujundamises kasutada.

Mis teile enim teadustöös meeldib?

Mulle meeldib teadus kui selline ehk uue teadmise loomine. Ma arvan, et minu iseloomuga sobib selle töö loomus ja loovus. Tulen igalt konverentsilt tagasi uue ideega. Nende, vahel vägagi lennukate ideede ratsionaliseerimine ja eksperimendiga tõestamine või ümber lükkamine on alati väljakutse. Mulle meeldib, et teadus on kestev protsess ja see ei jää kunagi seisma … või vähemalt ei tohiks seisma jääda.

Milliseid nõuandeid annaksite naistele, kes soovivad teaduses karjääri teha?

Ma ei soovi siinkohal rõhutada just naisteadlastele antavat nõu, aga kõige olulisem on see, et see töö ehk teadus peab selle tegijale meeldima. Nagu loomingulise töö puhul ikka, käivad selles väljakutsed käsikäes õnnestumistega.

Kaasprofessor Alar Jänes hoidmas TÜ keemia instituudis komplekteeritud tsink-ioon-hübriidsuperkondensaatori prototüüpi

Kuidas rahuldada inimkonna kasvavat energiavajadust?

Doktorant teeb laval ettekannet

Kalendrisse kirja: doktorantide kolme minuti loengute konkurss toimub 2. oktoobril

Indrek Tulp

Vilistlase lugu. Indrek Tulp: keemia on kui päästerõngas Eesti majandusmuredele