Tartu Ülikooli senat nimetas Gunnar Nurga kõrgtemperatuursete energiamaterjalide professoriks 29. septembril 2023. Nurga mitmekülgsed kogemused, teadmised ja oskused kõrgtemperatuursete energiamuundamissüsteemide arendamisel ja uurimisel teevad temast oma valdkonna kõrgelt hinnatud eksperdi.
Nurk lõpetas 1998. aastal Tartu Ülikooli keemia eriala. Tema magistritöö ja 2003. aastal Tartu Ülikooli Füüsika-keemia teaduskonnas kaitstud doktoritöö „Adsorption kinetics of some organic compounds on bismuth single crystal electrodes“ käsitlesid adsorptsiooni termodünaamiliste ning kineetiliste parameetrite sõltuvust adsorbeeruvate orgaaniliste ühendite omadustest ning vismuti pinna struktuurist.
Foto (erakogu):Pildil kõrgtemperatuursete energiamaterjalide professor Gunnar Nurk laboris
Tartu Ülikooli keemia instituudis on Gunnar Nurk töötanud alates 2001. aastast, alustades teadurina, jätkates 2011. aastal vanemteadurina ja 2021. aastast alates füüsikalise ja elektrokeemia kaasprofessorina. Gunnaril on ka mitmekülgne kogemus välislaboritest.. Ta on käinud stažeerimas Rootsi Kuninglikus Tehnikaülikoolis, töötanud Šveitsi riiklikus materjaliteaduse ja tehnoloogia instituudis (EMPA) teadurina (2008-2010) ning Paul Scherreri Instituudis järeldoktorandina (2011).
Lisaks põhjalikele elektrokeemilistele adsorptsiooniuuringutele on Gunnar Nurk aktiivselt osalenud Tartu Tehnoloogiad OÜ-s toimunud arendustegevuses, mis keskendus süsinikmaterjalidel põhinevate superkondensaatorite arendamisele. Nurga teadustöö suurima osa moodustab kõrgtemperatuursete kütuseelementide (KKE) arendus, mis algas koostöös AS Elcogeniga ja keskendus peamiselt katoodidele. Praeguseks on tegevusala märgatavalt laienenud, ning töörühma publikatsioonide hulgast leiab uurimusi, mis käsitlevad KKE anoodide koostist, struktuuri ning elektrokeemilisi omadusi.
Mitmetes töödes on Nurk uurinud elektrolüütide ja elektroodi vahelise piirpinna omadusi, arendanud vajalikke keemilisi barjäärkihte KKE-de jaoks ning optimeerinud elektroodide struktuurseid omadusi. Olulise uurimissuunana on tänaseks välja kujunenud kõrgtemperatuursetes süsteemides toimivate elektroodimaterjalide in situ ja operando keemiline ning elektrokeemiline karakteriseerimine ja analüüs, eesmärgiga selgitada elektroodide omaduste fundamentaalseid põhjuseid.
Viimasel ajal on erilist tähelepanu pööratud kõrgtemperatuursele elektrolüüsile ning uudsete vesinikelektroodi materjalide arendusele. Koostöös ettevõttega H2Electro on välja töötatud materjale, mida on testitud ja rakendatud keskmise mahuga elektrolüüserpatareides.
Nurk rõhutab, et efektiivsed ja odavad energiamuundamistehnoloogiad on hädavajalikud päikese- ja tuuleenergia suuremahuliseks CO2-heitmevabaks rakendamiseks. Ta lisab, et kõrgtemperatuursete energiamaterjalide töörühm töötab selle nimel, et suurendada selliste seadmete jõudlust ja vastupidavust ning vähendada tootmishinda.
Gunnar Nurk on olnud kaasatud mitmetesse teadusprojektidesse ning juhtinud mitmeid erinevaid erialaseid teadusprojekte alates personaalgrantidest kuni rühmagrantideni. Praegu on tal käsil kaks projekti, mis on suunatud kõrgtemperatuurse elektrolüüseri vesinikelektroodide arendusele. Üks neist projektidest keskendub uudsete elektroodimaterjalide otsingule ja koostöös H2Electroga läbi viidava teise projekti eesmärgiks on elektrolüüseri ühikraku valmistamise tööstusliku tehnoloogia arendamine.
Lisaks sellele juhib Nurk "Jätkusuutliku rohevesiniku ja energiatehnoloogia tippkeskuses" kõrgtemperatuursete energiamaterjalide töörühma. Gunnar Nurk ka Rahvusvahelise Elektrokeemia Seltsi (ISE) ja Elektrokeemiaühingu (ECS) liige. Ta on juhendanud viit kaitstud doktoritööd ja mitmeid magistritöid, ning on koostanud ja läbi viinud loengukursusi keraamiliste materjalide tehnoloogia alal nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe tasemel.
Palju õnne ja edu professor Nurk!