Bakalaureuse- ja magistritöödele esitatavad nõuded

 Keemia instituudi muudatused uuendatud seisuga 08.10.2024. 

I. Eesmärk 

1. Käesolev juhend reguleerib lõputöödele (bakalaureuse- ja magistritöödele) esitatavaid nõudeid ja lõputööde kaitsmise korda loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. 

2. Lõputöö ja selle kaitsmisega näitab üliõpilane, et ta: 

2.1. oskab rakendada omandatud teadmisi teadusprobleemide sõnastamisel, vastavate uuringute planeerimisel ja läbiviimisel, kogutud andmete põhjal järelduste tegemisel ning nende kirjalikul ja suulisel esitamisel; 

2.2. oskab leida ja analüüsida teaduslikku infot ning suudab sellest ja enda poolt kogutud teaduslikest andmetest sünteesida uusi erialaseid teadmisi; 

2.3. oskab koostada ja pidada avalikku ettekannet ning end väljendada oma erialal nii suuliselt kui ka kirjalikult ja kaitsta oma seisukohti; 

2.4. tunneb teaduseetika üldprintsiipe ning oskab hinnata oma valdkonna uuringute teaduslikku taset ja rakenduslikku väärtust. 

3. Kui õppekava haldab mitu instituuti, täidab õppekava haldava instituudi ülesandeid õppekava haldamist koordineeriv instituut (edaspidi instituut). 

II. Teema ja juhendaja 

4. Üliõpilane valib lõputöö juhendaja(d) ning kooskõlastatult juhendaja(te)ga sobiva ulatuse ja raskusastmega töö teema. Lõputöö juhendaja(d) kinnitab instituudi juht oma korraldusega. Instituut kehtestab igale õppekavale lõputööde juhendajate kinnitamise tähtaja. 

(Bakalaureusetööde juhendajad kinnitatakse 3. õppeaasta 30. septembriks; magistritööde juhendajad kinnitatakse 1. õppeaasta 30. novembriks) 

5. Lõputöö juhendajaks võib olla isik, kellel on vähemalt magistrikraad või sellele vastav haridustase. Vajaduse korral võib lõputööle määrata kaasjuhendaja. Kui lõputöö juhendaja ei ole Tartu Ülikooli töötaja, määratakse valdkonna töötajate seast kaasjuhendaja. 

6. Lõputöö sisuks võib olla 

6.1. teoreetiline või eksperimentaalne uurimus; 

6.2. rakendusliku ülesande lahendus; 

6.3. õppevahend või -materjal; 

6.4. töö, mis koosneb mitmest punktides 6.1–6.3 nimetatud komponendist. 

(Lõputöö ei tohi olla ainult referatiivne ja peab olema kooskõlas teaduse hea tava põhimõtetega.) 

 III. Vormistus 

7. Lõputöö kirjutatakse eesti või inglise keeles. 

(Lõputöö kirjutatakse reeglina õppekava keeles. Lõputöö võib kirjutada inglise keeles, selleks peab üliõpilane esitama põhjendatud avalduse juhendaja(te) allkirja(de)ga instituudi direktorile vähemalt 3 kuud enne kaitsmist ning saama instituudi nõukogu heakskiidu. Tegemist on kaalutlusotsusega.). 

8. Lõputöö sisaldab alljärgnevaid osi: 

8.1. tiitelleht (instituut, töö nimetus, bakalaureuse- või magistritöö, eriala, maht EAP-des, autor, juhendaja(d); 

(instituut, töö nimetus, bakalaureuse- või magistritöö, õppekava, eriala, maht EAP-des, autor, juhendaja(d);) 

8.2. infoleht: kokkuvõte ja märksõnad eesti ning inglise keeles; 

8.3. sisukord; 

8.4. sissejuhatus (probleemi tutvustus, töö eesmärk ja ülevaade); 

8.5. sobivalt liigendatud põhitekst; 

(Kirjanduse ülevaade/analüüs, mis võib hõlmata metoodika teoreetilisi aluseid; eksperimentaalne osa: eksperimendi kirjeldus ja/või metoodika; tulemused ja arutelu; kokkuvõte. Eksperimentaalses osas peab olema selgelt välja toodud töö autori panus ja teiste isikute panus.) 

8.6. kirjanduse loetelu; 

(Pärast kirjanduse loetelu võib ära tuua tänuavaldused, milles saab esile tõsta tööga seotud olulisi isikuid. Kui töö on seotud uurimisprojektidega, tuleb ära märkida kõik projektidega seotud rahastajad.) 

8.7. vajadusel üks või mitu lisa; 

8.8. lihtlitsents lõputöö elektroonseks avaldamiseks (vajadusel koos ajalise piiranguga). 

   Lihtlitsentsi vorm on leitav siin, vaata punkti 30 või 31. 

9. Lõputöö vormistatakse A4 formaadis, kirjasuurusega 12 pt. Töö leheküljed on nummerdatud. Töö soovitatav maht ilma lisadeta on 20, kuid mitte rohkem kui 50 lehekülge. Instituudil on õigus kehtestada erisusi. 

(Lõputöö maht ilma lisadeta on 20-40 lehekülge, mille sisse ei arvestata infolehte ja tänuavaldusi. Lõputöö vormistamise stiil on Times New Roman - kirja suurus 12, Calibri - kirja suurus 11 või Cambria - kirja suurus 11, kirjavahega 1,5, lehekülgede äärised 2,5 cm) 

10. Infolehel on töö lühikokkuvõtted eesti ja inglise keeles. Kokkuvõte algab töö pealkirjaga ning lõpeb märksõnade loendiga ning töö teadusala CERCS koodi ja nimetusega vastavas keeles. 

11. Kirjanduse loetelu esitatakse kas alfabeetilises või viitamise järjestuses. Loetletakse need ja ainult need allikad, millele töös on viidatud. 

(Viitamise juhised on toodud allpool) 

IV. Kaitsmisele suunamine 

12. Lõputöö kaitsmisele suunamiseks esitab autor instituudi juhi korraldusega määratud tähtajaks instituudile oma lõputöö koos juhendaja kirjaliku arvamusega, mis kinnitab lõputööle esitatavate nõuete täidetust. 

(Lõputööd esitatakse instituudi õppekorralduse spetsialistile 5 tööpäeva enne kaitsmise esimest kuupäeva koos juhendaja kirjaliku arvamusega, mis peab sisaldama juhendaja hinnangut üliõpilase tööle ning retsensendi nime ja akadeemilist kraadi). 

13. Lõputöö tuleb esitada elektrooniliselt pdf-formaadis. Kui lõputöö avalikustamine ei ole salastatud teabe tõttu võimalik, esitab autor õppeprodekaanile enne kaitsmisele esitamist juhendajaga kooskõlastatud taotluse avaldamisele ja kaitsmise avalikkusele piirangute kehtestamiseks. Piirangud kehtestab õppeprodekaan oma korraldusega. 

14. Lõputöö kaitsmisele suunamise otsustab instituudi juht või tema määratud isik ja määrab retsensendi, kellel on vähemalt magistrikraad või sellele vastav haridustase. Avalikule kaitsmisele lubatud lõputööd pannakse enne kaitsmist välja instituudi veebilehele. Kaitsmisele suunatud lõputöös ei ole lubatud teha parandusi ega muudatusi. 

(Kaitsmisele suunamisel kinnitab instituudi direktor juhendaja poolt soovitatud retsensendi. Instituudi direktori kinnitus tagab selle, et retsensent ei ole samast uurimisrühmast ja tegemist on kaitsja õiglase hindamisega. Vajadusel on instituudi direktoril õigus nõuda retsensendi vahetamist). 

15. Lõputöö kaitsmisele lubatakse üliõpilane, kes vähemalt 2 tööpäeva enne kaitsmist on läbinud kõik õppekavasse kuuluvad ülejäänud ained. 

16. Üliõpilasele tuleb tagada võimalus tutvuda retsensendi kirjaliku arvamusega vähemalt üks päev enne kaitsmist. Arvamus peab sisaldama vähemalt üldist hinnangut lõputööle, kuid ei pea sisaldama kõiki kaitsmisel esitatavaid küsimusi. 

(Kaitsmise protsessis peab retsensent esitama küsimusi, mis ei sisaldunud hinnangus. Retsensendi roll on kujundada hea akadeemiline diskussioon. Kui retsensent ei saa osaleda mõjuvatel põhjustel kaitsmisel, siis retsensent saadab 24 h enne kaitsmist retsensiooni koos diskusiooni küsimustega kaitsmiskomisjoni esimehele.)  

17. Autoril on õigus lõputöö tagasi võtta hiljemalt kaitsmisistungi alguses ja esitada sama või korrigeeritud lõputöö uuesti kaitsmisele suunamiseks hiljem. 

V. Kaitsmine 

18. Lõputööde esitamise ja kaitsmise tähtajad ning kaitsmiskomisjonide koosseis määratakse instituudi juhi korraldusega iga õppeaasta alguses. Vajadusel võib kaitsmise aegu lisada ja teha muudatusi kaitsmiskomisjonide koosseisudes ka õppeaasta sees. Kui õppekava täitjale antakse kutse, tuleb lõputöö kaitsmise komisjoni koosseis kooskõlastada kutsekomisjoniga. Kaitsmiskomisjon on vähemalt neljaliikmeline, komisjon on hindamisel otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni koosseisust. 

(Kaitsmiskomisjonide koosseis määratakse igal õppeaastal 5. jaanuariks ja komisjon töötab täisaasta). 

19. Lõputöö kaitsmine saab toimuda ainult kaitsja kohalolekul. Kui retsensent ei saa kaitsmisel osaleda, täidab tema kohuseid üks kaitsmiskomisjoni liige. 

20. Lõputöö kaitsmine toimub avaliku akadeemilise väitlusena, mis sisaldab: 

20.1 autori ettekannet lõputöö põhitulemuste tutvustamiseks (bakalaureusetööl kuni 10 minutit, magistritööl kuni 15 minutit); 

20.2 akadeemilist diskussiooni retsensendi(tide) ja autori vahel (bakalaureusetööl kuni 10 minutit, magistritööl kuni 15 minutit, millele järgneb akadeemiline diskussioon komisjoni liikmetega); 

20.3 üldarutelu; 

20.4 autori lõppsõna kuni üks minut. 

VI. Hindamine 

21. Kaitstud lõputööd hindab kaitsmiskomisjon istungi kinnises osas, kus on õigus viibida ka juhendajatel ja retsensentidel. Hääletamisel osalevad ainult komisjoni liikmed. Kui juhendaja on komisjoni liige, siis ta hääletamisel ei osale. 

22. Lõputöö hindamisel arvestatakse vastavust lõputöö nõuetele (punkt 2) 

23. Komisjoni esimees teeb hindamistulemused teatavaks ühe tööpäeva jooksul pärast kaitsmisistungi lõppu. Edukalt kaitstud lõputöö autor tunnistatakse vastavalt bakalaureuse- või magistrikraadiga ülikooli lõpetanuks. 

24. Kui kaitsmiskomisjon otsustab, et lõputöö ei vasta nõutud tasemele või autor ei suuda seda kaitsta, siis hinnatakse lõputöö puudulikuks. Sel juhul on võimalik üks korduskaitsmine instituudi juhi määratud kuupäeval. Korduskaitsmine eeldab olemasoleva lõputöö täiendamist või uuel teemal lõputöö kirjutamist. 

(Kui üliõpilane ei nõustu lõputöö kaitsmisel saadud hindega, on tal õigus esitada apellatsioon vastavalt õppekorralduseeskirjale.)  

VII. Lisasätted 

25. Käesolevas juhendis käsitlemata küsimused lahendatakse vastavalt Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirjale ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna muudele regulatsioonidele. 

26. Instituudid võivad vastavalt eriala spetsiifikale koostada täiendavaid lõputöö vormistamise ja kaitsmise juhendeid, mis on kooskõlas käesolevate üldnõuetega. Sellised juhendid peavad olema esitatud nii valdkonna kui ka instituudi veebilehel. 

Juhend tehisintellekti kasutamisest lõputööde koostamisel (vt alajaotist "Tehisintellekti kasutamine lõputööde koostamisel").