Patrick Teppor kaitseb doktoritööd „Obtaining platinum-free oxygen reduction catalysts through biomass valorization: a case study of peat“

30. august kell 16.15  kaitseb Patrick Teppor keemia erialal doktoritööd „Obtaining platinum-free oxygen reduction catalysts through biomass valorization: a case study of peat“ („Eestimaise turba väärindamine plaatina-vabadeks hapniku redutseerumise katalüsaatoriteks“).

Juhendajad:

füüsikalise ja elektrokeemia teadur Rutha Jäger, Tartu Ülikool

füüsikalise keemia professor Enn Lust, Tartu Ülikool

Oponent:

Alexey Serov, Oak Ridge National Laboratory (USA)

Kokkuvõte

Energiakriis - turvas ahju? Eestil on plaan ehitada tulevaste energiakriiside ennetamiseks ligi 10 GW võimsusega tuuleparke. See rahuldab riigi 1.6 GW energianõudluse tipu, kuid ülejäävat energiat on vaja salvestada. Näiteks saab energia ülejäägist valmistada tuleviku kütuseks tituleeritud vesinikku. Vesinikust uuesti elektri tootmiseks on vaja elektrokeemilisi seadmeid, mida nimetatakse kütuseelementideks. Kaasaegsed kütuseelemendid vajavad efektiivseks töötamiseks hinnalisi ja haruldasi plaatinakatalüsaatoreid, kuid katalüsaatoreid saab valmistada ka oluliselt jätkusuutlikumatest lähteainetest nagu näiteks eestimaisest turbast. Tartu ülikooli keemia instituudi füüsikalise keemia õppetooli doktorant Patrick Teppor keskendub oma doktoritöös eestimaise turba väärindamisele. Turba põletamise asemel ahjus kuumtöödeldakse seda hapnikuvabas keskkonnas koos erinevate lähteainetega ja saadakse söega sarnane aktiivne katalüsaatori pulber, mida saab rakendada kütusseelemendis. Teadustöö tulemusena valmistati madala väärtusega turbast uudne käsnalaadse struktuuriga katalüsaator, mille üliväikesed nanopoorid on ligikaudu tuhat korda väiksemad kui inimeste juuksekarvad. Põhjalikust analüüsist selgus, et just taolised nanopoorid on katalüsaatoris võtmetähtsusega ja töö raames töötati välja meetod tulevikumaterjali valmistamiseks.

Kaitsmist saab jälgida ka Teamsis.