Füüsika, keemia ja materjaliteaduse õppekava annab tugeva ettevalmistuse edasiseks spetsialiseerumiseks

Lahtiste uste päeva füüsika, keemia ja materjaliteaduse paneeldiskussioon
Lahtiste uste päeva füüsika, keemia ja materjaliteaduse paneeldiskussioon
Autor: UTTV

Füüsika, keemia ja materjaliteaduse õppekava (FKM) õppekava pakutav laiapõhjaline sissevaade loodusteadustesse annab tulevasele loodusteadlasele või insenerile hea analüütiliste meetodite pagasi, laboritöö oskused ja paindlikud võimalused arendada end süvitsi just talle huvi pakkuvas valdkonnas.

Aruteluringis osalesid keemiamagistrant Märt Maasikas, füüsikadoktorant Hando Tohver, bakalaureuseõppe üliõpilane Maria Kulikova ning keemiamagister Rasmus Rohtla. Ühine mõttevahetus viis huvitavate järeldusteni.

Reaalteaduste erialadele õppima asumine ei eelda tugevat reaalteaduste tausta

Õpingute esimesel aastal keskendutakse põhialustele ja pakutakse lisatuge neile, kelle varasem kokkupuude reaalainetega on olnud tagasihoidlik. Vestluses teemaks tulnud statistika kohaselt kipub ligi pool üliõpilastest esimese aasta jooksul õpingud katkestama. Hando Tohver märkis, et tihtipeale nähakse selles tõendit, et õppekava on liiga raske, aga tegelikult ei võeta statistikas arvesse katkestamise põhjust. Ta täheldas, et esimesel aastal on ohtralt üliõpilasi, kes avastavad õpingute käigus, et mõni teine valdkond lihtsalt kõnetab neid rohkem. Märt Maasikas lisas, et tema kogemuse põhjal ei lange välja inimesed, kes hakkama ei saa, vaid pigem need, kes abi ei küsi.

Füüsika, keemia ja materjaliteaduse õppekava loob tugeva vundamendi

Vestlusringis toodi esile, et FKM-i üliõpilane saab laia teadmiste ja oskuste pagasi, mis toetab nii akadeemilist edenemist kui ka praktilist toimetulekut igapäevaelus. Arutelus osalejad rõhutasid, et õppekava mitmekesisus eeldab muu hulgas analüütilist ja süsteemset mõtlemist, mis aitab toime tulla igasuguste väljakutsetega. Puhtalt akadeemilisest vaatenurgast on FKM suurepärane lähtekoht, kust liikuda edasi õppima ka teisi loodusteadusi.

Praktiline laborikogemus Tartu Ülikoolis annab selge eelise

Vestluses tõdeti, et Tartu Ülikoolis FKM-i õppides on üliõpilastel erakordselt hea võimalus osaleda aktiivselt laboritöös. Välisülikoolides on laborikohtadele tihe konkurents ning suurtes rühmades jääb keskmine üliõpilane sageli praktilisest kogemusest ilma, kuna laborisse jõuab heal juhul mõni eriti silmapaistev magistrant. Tartu Ülikoolis saavad aga kõik FKM-i üliõpilased teha päris laboritööd, mis annab realistliku ettekujutuse nii teadustööst kui ka laboripõhisest karjäärist. Praktikumid toimuvad laborites ning ka lõputööd eeldavad praktilist uurimistööd.

Paindlik õppekava toetab erialaste huvide kujunemist

FKM-i üliõpilased saavad vastavalt oma huvide kujunemisele erialade vahel liikuda ning kasutada võimalust õppida või praktiseerida välismaal. Märt Maasikas tõi näiteks, et õppejõudude vastutulelikkus ja õppekava paindlikkus võimaldasid tal süveneda neuroteadusesse ning minna Šveitsi seda valdkonda praktikas uurima. Sellised kogemused avardavad erialast silmaringi, arendavad iseseisvust ja aitavad luua rahvusvahelisi kontakte, mis võivad tulevikus osutuda väärtuslikuks nii teadustöös kui ka karjäärivalikutes.

Tartu Ülikool avas 26. veebruaril uksed ligi 1600 huvilisele, kes said võimaluse uurida lähemalt Tartu Ülikooli õppekavasid, sisseastumisvõimalusi ja üliõpilaselu. Tartu Ülikooli instituutides ja raamatukogus sai käia kogu päeva vältel. Lisaks infomessile toimusid konverents, põnevad töötoad ja arutelud.

Füüsika, keemia ja materjaliteaduse õppekava