Kolme minuti loeng: kõrbenud piparkooki ja söetabletti eristavad poorid

Süsi on mõiste, mida argielus väga tihti pruugitakse. Teaduslikul lähenemisel avaneb selle taga aga põnev maailm. Mis vahe on näiteks söetabletil, söestunud piparkoogil ja tööstuses kasutataval süsinikul? Tartu Ülikooli keemia doktorant Riinu Härmase sõnul on neil väga erinev ülesehitus. Süsiniku kasutusvõimalused määrabki justnimelt selles olevate pooride hulk.

Kui piparkooke teen, siis ikka mõnikord juhtub, et need kõrbevad ära. Väiksena ema seepeale lohutas mind, et "süsi on kõhule kasulik". Ilmselt ta pidas silmas neid aktiivsöe tablette, mida apteegis müüakse. Kui erinev see kõrbenud piparkook ikka söetabletist on?

Nüüd tean, et erineb ikka küll. Aktiivsöe tabletis on tohutult palju silmale nähtamatuid augukesi ja avausi ehk poore, mis annavad tabletile üüratu pindala massi kohta. Kõigest üks gramm seda tüüpi süsinikku võib laialilaotatuna katta kuni 2000-ruutmeetrise pindala. Nii toimib süsinik umbes nagu kokku kortsutatud paber: peale vaadates tundub, et pindala on väike, aga laiali harutades on see päris suur. Samas on kõrbenud piparkoogi pindala suuresti see, mis peale vaadateski: näiteks nagu ping-pongi pallil.

See tohutult suur pindala massi kohta annabki aktiivsöele tema erilised omadused ja rakendused, sest kui süsiniku pind on puhas, saab see endaga siduda igasugu aineosakesi. Nii kasutatakse aktiivsütt vee ja õhu puhastamiseks ning kõhuhädade ravimiseks.

Loe edasi ja vaata videot ERR Novaatorist