Kolme minuti loeng: kodu saab valgustada keemilise reaktsiooniga

Tahkeoksiidsed kütuseelemendid on seadmed, mis toodavad elektirt keemilisest energiast. Eesti majapidamise elektritarbe jaoks oleks vaja kas 80 suurt või 350 väikest sellist kütuseelementi. Kuidas neid energiaallikaid veelgi töökindlamaks teha, uurib Tartu Ülikooli keemia doktorant Ove Korjus.

Kas teil on kunagi väga olulisel hetkel läinud kodust elekter ära ? Näiteks "Prillitoosi" või "Rannamaja" vaadates? Mäletan, kuidas ma väiksena ei saanud elektrikatkestuse tõttu arvutiga mängida ja mõtlesin, et miks ei võiks meie majal olemas olla oma "minielektrijaama": siis ei läheks ju kunagi elekter ära.

Nüüd tean, et sellised minielektrijaamad on täiesti olemas. Ma ei mõtle plärisevaid diiselgeneraatoreid, mis paiskavad loodusesse igal tööminutil tohutul hulgal süsihappegaasi. Mõtlen tahkeoksiidsetel kütuseelementidel põhinevaid elektrijaamu, millel ainuke eralduv gaas on veeaur ning mis ei tee üldse häält, sest neil isegi pole ühtegi liikuvat detaili.

Selleks, et Eestis majapidamist elektriga ära toita, läheb vaja umbes 80 suurest elemendist või 350 väiksest elemendist koosnevat süsteemi. Elemendid töötavad 600–900 kraadi juures ning ühele poole elemendi elektroodile juhitakse õhk ja teisele poole elektroodile vesinik. Nagu patareiski, on elektrood materjali see osa, kus toimub keemiline reaktsioon, mille tulemusena tekib elekter.

Loe edasi ja vaata videot ERR Novaatorist.